Postitused

Põnn liigub igale poole

Aktiivne põnn tegutseb jälle

Vahepeal käisime Karliga perearsti juures 10. kuu visiidil. Saime teada, et põnn on kaalus juurde võtnud u 150 grammi ja asub endiselt kasvukõvera kõige alumisel joonel. Pikkust on juba 73 cm, mis püsib kenasti kasvukõvera samas joontevahemikus kui kogu aeg, ja ka peaümbermõõt on täiesti eakohane.

Loe edasi

viirushaigus tekitas nohu

Üle pika aja on väikemees jälle viiruse küüsis

See pikk aeg on meie jaoks siis 2,5 kuud. See on ajaliselt nagu terve suvi. Ja eriti väikemehe jaoks on see aeg pikk.

Loe edasi

Tuulerõugete asemel nohu

Nohu, piimapais ja adenoidilõikus

Tuulerõuged on nüüd meie peres põetud. Tüdrukule jäid paar armi ja milliseks kujuneb tita nahk, veel öelda ei oska. Midagi rohkemat teha ei saagi, kui lihtsalt tavapärases rütmis kreemitada. Kumbki laps tüsistusi sellest haigusest õnneks ei saanud. Küll aga jätkus terve olemist meie väiksemal põnnil umbes kaheks nädalaks. Nüüd on jälle nohu platsis.

 

Loe edasi

laps liigub palju

Seitsmekuune ronib ja “räägib”

Karl on vahepeal 7 kuud vanaks saanud ja terve hulk uusi oskusi ka selgeks saanud. Näiteks jutustab ta justkui “sõnadega” – lemmikuks on “äta/ota”. Ka ronimine meeldib talle – rõdu lävepakust üht- ja teistpidi üleronimine ei ole enam mingi väljakutse. Vannitoa kõrgemast astmest saab seitsmekuune samuti hästi üles.

 

Vahel natuke väsinuma peaga tuleb muidugi ka ümberkukkumisi ette. Kõhult seljale liikumisi tuleb ka juba tihedamini ette, aga siiski on need veel üpris ootamatud. Nimelt juhtub see enamjaolt siis, kui ta üritab ennast küljele ja natuke istuvasse asendisse ajada.

 

Lisatoiduga on keeruline

 

Lisatoiduga meil nii hästi ei edene kui võiks. Seoses atoopilise dermatiidi ja paljude toiduainete vastu tundlikkusega ei saa me suvaliselt kõiki mõnusaid värskeid köögivilju/puuvilju või marju pakkuda.

 

Alustasime riisi ja hirsi helvestest tehtud putrudest. Lisasin pirni või koduaia õunu ja killukese võid või natuke oliiviõli. Köögiviljadest pole me suvikõrvitsast ja lillkapsast kaugemale jõudnud.

 

Mõtlesime, et kui tita on seitsmekuune,  võtame ette ka liha tutvustamise ja alustame kanalihaga. Siis tabas põnni aga üks korralik suur nohu. Lisaks naha reaktsioon minu söödud toidule (ilmselt kreeka jogurt pluss nipet-näpet muid asju) ja köha. Seega uute asjade tutvustamine peab nüüd natuke ootama. Lisatoit ei lähe praegu haigusega üldse kaubaks.

 

Rasked ööd

 

Ka ööd on meil väga rahutuks muutunud. See pidi muideks väga tavaline olema selles vanuses lastel. Pidi peale kõige muu veel 8-9 kuu paiku hullemaks minema.
Laps avastab oma mina ja selle, et ta on eraldiseisev isiksus, mitte enam osa emast. Sellega seoses muutub ka turvatunne ja oma voodis magamise vastu võib tekkida tõrge.

 

Igal pool räägitakse palju sellest, et see ongi tavaline, et beebid öö läbi ei maga ja vajavad ikka toitu öösel ja lähedust jne.

 

Ühest viimasel ajal loetud raamatust olen ma aga hakanud natuke paremini mõistma nii Karli ööunede ängi kui ka oma suuremate laste magamamineku probleeme. Kuna me selle teemaga alles värskelt tegeleme, ei ole mul hetkel suuremat tarkust sellest veel lähemalt kirjutada.

 

Hüpoallergeensed pesuvahendid

 

Küll aga võtsime uneprobleemide ja Karli viimatise haiguse algusega seonduvalt käsile pesuvahendi vahetamise ja see on üks väga suur mure ja üüratu ettevõtmine. Näiteks soovitatakse beebide riided ja voodipesu pesta a la miniriski või neutrali või muu hüpoallergeense pesuvahendiga.

 

Kuna ainult ühtede asjade eraldi vahendiga pesemisel pole suurt mõtet kui masinas muid vahendeid kasutatakse, siis tuleks ju pesta kõik pere riided jms sama vahendiga.

 

Pean tunnistama, et aastaid tagasi kui seda katsetasime, ei olnud mu valged riided enam valged, vaid kergelt hallika varjundiga (jah, ma sorteerin väga usinasti pesu ja valge pesu hulka muud värvi asju ei satu).

 

Ka 60 kraadiga pestes lõhnasid meie rätikud hiljem kasutades pärast niiskeks saamist nagu vanad sokid. Mis tähendab, et me liikusime tagasi siiski muude vahendite juurde.

 

Päris tavalised odavad poe omad ei ole, aga hüpoallergeensed otseselt ka mitte. Nüüd kui tekkis mure, et mis me siis teeme ja kuidas kõik voodipesud siin näiteks uuesti hüpoallergeense vahendiga läbi pestud saame (sest võib-olla on veel mingit vana vahendit kapis olevates pesudes sees), siis head lahendust välja ei mõelnudki.

 

Juba õige pea on Karlil ja minul allergoloogide visiidid ja siis saab loodetavasti selgemaks, kas me peame selle pesuvahendi probleemiga edasi tegelema või on asi milleski muus.

 

Seni kaalun pesu ära enne kui masinasse panen, et saaks pesuvahendit varasemast paremini doseerida, kasutan alati lisaloputust ja seni kuni kannatab, kuivatan pesu õues. Täiendavalt klopin voodipesud enne õues ära, kui need voodisse panen. Vaatame, kuhu see meid edasi viib.

 


Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja jaanuaris sündis meie perre ka kolmas laps. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

 

Vihmasadu

Meie peres on tunda juba sügisehõngu….

See sügisehõng tähendab seda, et meie peres käis juba nohu külas. 2 nädalat sai poiss lasteaias mängida, siis tuli see lõbus laupäev, kus päeval oli +28 kraadi sooja ja õhtul hakkas sadama, ning järgmise päeva õhtuks oligi nohu olemas.

Eks muidugi on ju lastel tore õues möllata, ja vahet pole, milline on ilm. Eriti tore on muidugi kuuma ilmaga veega mängida või vihmasaju ajal paljalt õues joosta.

See nohu aga rikkus kõik ilusa ära. Nüüdsest pidi panema jalga sokid ning paljalt vihmas jooksmine oli ka lubamatu. Selle asemel sai veeta vanaema juures neli toredat päeva. Hommikuti ikka poiss autosse, vanaema juurde sõit, ning peale tööd poisile järgi ja kodu poole tagasi.

Poisile meeldis vanaema juures väga. Käisid koos vanaemaga isegi tiigi ääres kala püüdmas. Kaevasid kasvuhoonest vihmausse ka kaasa, et ikka kala paremini kätte saaks. Ja saidki kala ka. Poisi lemmiku – ahvena. Oh seda rõõmu jälle. Vahel on rõõmu sõna otseses mõttes pisikestest asjadest. No see kala oli üsna väike veel.

Hambasaaga jätkub

Järgmine hammas, mis juba tükk aega suus loksus, oli ülemine esihammas. Lõpuks loksus ikka üsna korralikult, poiss sai seda keelega isegi tagurpidi keerata. Aga kinni oli veel kõvasti, et igeme seest lahti veel ei tulnud.

Ühel päeval plaanisime aga kinno minna. Juba sättisime end minekule, ja poiss ikka mängis oma hambaga. Kuna meil oli plaan ka enne kino sööma minna, siis palusin tal korralikult seda hammast ikka keerata ja kangutada. Kuidas ta muidu oleks oma toitu saanud süüa. Ei olnud sellest kruttimisest kasu. Varsti aga olimegi söögikohas, kui issi palus sama asja. Et keerutaks veel kohe tugevamalt oma hammast, et kohe varsti tuuakse söök, ja selle loksuva hambaga oleks väga paha süüa. Kõigest paar minutit hambaga mängimist ja sõrmede vahel ta oligi!

Nüüd sai väikemees korralikult oma toitu süüa.

 


 

Olen väikese ühelapselise pere ema, peres kasvab 6aastane poeg. Veidi huvitavamaks võib olukorra teha see, et meiega koos elab ka minu pensionärist ema. Oleme väga ühtehoidev pere ja armastame teha paljusid asju alati koos.

Lasteaed tekitas stressi

Lasteaia logiraamat – kolmas nädal

Nagu ikka korralikud lapsed, jäävad nad lasteaeda minnes haigeks. Nii ka meie noormees. Kolmas lasteaianädal tervitas meid põhjaliku nohu ja piiripealse palavikuga.

Loe edasi

titad

Kuidas kohaneda lasteaiaga?

Meie kuue jalgpallurinaise kohe-kohe kolmesteks saavate rüblikute statistika on selline: 4 last läksid aeda vanuses 1,5-1,6 aastat, 1 laps vanuses 1,9 aastat ja viimane vanuses 2,4 pügalat. Pooltel põngerjatest kulus keskmiselt kaks kuud enne, kui nad pikka päeva aias käima hakkasid, teistel aga 4-6 kuud. See viimane lasteaeda mineja on meie Sass. Teised lapsed ja eriti tüdrukud, kohanesid lasteaiaga toredasti ja kippusid aeda, sest seal on ju põnev!

Kuidas aga teha nii, et laps tahaks lasteaeda minna ning mis võlunipiga saada ta seal ka magama? Esimene ja ülekaalukas asjaolu on see, et igaüks on erinev. Te võite üllatuda, kui vapper teie muidu vaoshoitud laps teises keskkonnas on, või siis vastupidi: tõeline kodu-Rambo osutub lasteaias õpetaja sülelapseks. Seda on raske prognoosida, aga hästi suur roll on õpetajatel, kes aias töötavad.

Loe edasi

tita magab ja naerab

Beebi kasvab ja naerab

Väike poja on vahepeal ühekuuseks saanud ja selle aja jooksul vägevasti kasvanud ja arenenud. Ta hoiab juba väga ilusasti pead, vaatab huviga ringi ja vähemalt mulle tundub, et tunneb tuttavad näod ära. Vahel muigab ja vahel täitsa naeratab.

Poja magab endiselt päris üksjagu. Kindlat päevakava meil veel ei ole, välja arvatud see, et ma püüan jälgida hommikul, kas annan pärast ärkamist esimest korda süüa paaritul või paariarvulisel tunnil. Nii saan päeva jooksul paaritunnist vahet jälgida ja tean arvestada, et kui pean vanimale lapsele näiteks lasteaeda kella 13 ajal järgi minema, kuidas meil parasjagu beebi söögiajad klapivad.

Loe edasi