Postitused

Põnn liigub igale poole

Aktiivne põnn tegutseb jälle

Vahepeal käisime Karliga perearsti juures 10. kuu visiidil. Saime teada, et põnn on kaalus juurde võtnud u 150 grammi ja asub endiselt kasvukõvera kõige alumisel joonel. Pikkust on juba 73 cm, mis püsib kenasti kasvukõvera samas joontevahemikus kui kogu aeg, ja ka peaümbermõõt on täiesti eakohane.

Loe edasi

laps liigub palju

Seitsmekuune ronib ja “räägib”

Karl on vahepeal 7 kuud vanaks saanud ja terve hulk uusi oskusi ka selgeks saanud. Näiteks jutustab ta justkui “sõnadega” – lemmikuks on “äta/ota”. Ka ronimine meeldib talle – rõdu lävepakust üht- ja teistpidi üleronimine ei ole enam mingi väljakutse. Vannitoa kõrgemast astmest saab seitsmekuune samuti hästi üles.

 

Vahel natuke väsinuma peaga tuleb muidugi ka ümberkukkumisi ette. Kõhult seljale liikumisi tuleb ka juba tihedamini ette, aga siiski on need veel üpris ootamatud. Nimelt juhtub see enamjaolt siis, kui ta üritab ennast küljele ja natuke istuvasse asendisse ajada.

 

Lisatoiduga on keeruline

 

Lisatoiduga meil nii hästi ei edene kui võiks. Seoses atoopilise dermatiidi ja paljude toiduainete vastu tundlikkusega ei saa me suvaliselt kõiki mõnusaid värskeid köögivilju/puuvilju või marju pakkuda.

 

Alustasime riisi ja hirsi helvestest tehtud putrudest. Lisasin pirni või koduaia õunu ja killukese võid või natuke oliiviõli. Köögiviljadest pole me suvikõrvitsast ja lillkapsast kaugemale jõudnud.

 

Mõtlesime, et kui tita on seitsmekuune,  võtame ette ka liha tutvustamise ja alustame kanalihaga. Siis tabas põnni aga üks korralik suur nohu. Lisaks naha reaktsioon minu söödud toidule (ilmselt kreeka jogurt pluss nipet-näpet muid asju) ja köha. Seega uute asjade tutvustamine peab nüüd natuke ootama. Lisatoit ei lähe praegu haigusega üldse kaubaks.

 

Rasked ööd

 

Ka ööd on meil väga rahutuks muutunud. See pidi muideks väga tavaline olema selles vanuses lastel. Pidi peale kõige muu veel 8-9 kuu paiku hullemaks minema.
Laps avastab oma mina ja selle, et ta on eraldiseisev isiksus, mitte enam osa emast. Sellega seoses muutub ka turvatunne ja oma voodis magamise vastu võib tekkida tõrge.

 

Igal pool räägitakse palju sellest, et see ongi tavaline, et beebid öö läbi ei maga ja vajavad ikka toitu öösel ja lähedust jne.

 

Ühest viimasel ajal loetud raamatust olen ma aga hakanud natuke paremini mõistma nii Karli ööunede ängi kui ka oma suuremate laste magamamineku probleeme. Kuna me selle teemaga alles värskelt tegeleme, ei ole mul hetkel suuremat tarkust sellest veel lähemalt kirjutada.

 

Hüpoallergeensed pesuvahendid

 

Küll aga võtsime uneprobleemide ja Karli viimatise haiguse algusega seonduvalt käsile pesuvahendi vahetamise ja see on üks väga suur mure ja üüratu ettevõtmine. Näiteks soovitatakse beebide riided ja voodipesu pesta a la miniriski või neutrali või muu hüpoallergeense pesuvahendiga.

 

Kuna ainult ühtede asjade eraldi vahendiga pesemisel pole suurt mõtet kui masinas muid vahendeid kasutatakse, siis tuleks ju pesta kõik pere riided jms sama vahendiga.

 

Pean tunnistama, et aastaid tagasi kui seda katsetasime, ei olnud mu valged riided enam valged, vaid kergelt hallika varjundiga (jah, ma sorteerin väga usinasti pesu ja valge pesu hulka muud värvi asju ei satu).

 

Ka 60 kraadiga pestes lõhnasid meie rätikud hiljem kasutades pärast niiskeks saamist nagu vanad sokid. Mis tähendab, et me liikusime tagasi siiski muude vahendite juurde.

 

Päris tavalised odavad poe omad ei ole, aga hüpoallergeensed otseselt ka mitte. Nüüd kui tekkis mure, et mis me siis teeme ja kuidas kõik voodipesud siin näiteks uuesti hüpoallergeense vahendiga läbi pestud saame (sest võib-olla on veel mingit vana vahendit kapis olevates pesudes sees), siis head lahendust välja ei mõelnudki.

 

Juba õige pea on Karlil ja minul allergoloogide visiidid ja siis saab loodetavasti selgemaks, kas me peame selle pesuvahendi probleemiga edasi tegelema või on asi milleski muus.

 

Seni kaalun pesu ära enne kui masinasse panen, et saaks pesuvahendit varasemast paremini doseerida, kasutan alati lisaloputust ja seni kuni kannatab, kuivatan pesu õues. Täiendavalt klopin voodipesud enne õues ära, kui need voodisse panen. Vaatame, kuhu see meid edasi viib.

 


Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja jaanuaris sündis meie perre ka kolmas laps. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

 

tita magab ja naerab

Beebi kasvab ja naerab

Väike poja on vahepeal ühekuuseks saanud ja selle aja jooksul vägevasti kasvanud ja arenenud. Ta hoiab juba väga ilusasti pead, vaatab huviga ringi ja vähemalt mulle tundub, et tunneb tuttavad näod ära. Vahel muigab ja vahel täitsa naeratab.

Poja magab endiselt päris üksjagu. Kindlat päevakava meil veel ei ole, välja arvatud see, et ma püüan jälgida hommikul, kas annan pärast ärkamist esimest korda süüa paaritul või paariarvulisel tunnil. Nii saan päeva jooksul paaritunnist vahet jälgida ja tean arvestada, et kui pean vanimale lapsele näiteks lasteaeda kella 13 ajal järgi minema, kuidas meil parasjagu beebi söögiajad klapivad.

Loe edasi