Postitused

Kõne hakkas arenema

Lapsel on kõneprobleemid! Mida teha?

Minu kolmel lapsel on kõigil olnud kõneprobleemid. Olen kulutanud logopeedide uksi ikka korralikult. Kolmas laps aga osutus tõeliseks õpetajaks ning isegi paljud logopeedid laiutasid käsi… Ka nende kogemusest puudusid sellised probleemid, mis esinesid väikesel Liisul.

Loe edasi

Kool ja lasteaed algavad

Ma tean, et meie haridus ei ole jätkusuutlik ega tee kedagi õnnelikuks… Mida siis oma lapse heaks teha?

Kui ma sain nn suureks ja olin maha joonistanud kõik kohustuslikud ringid (põhikool, gümnaasium, ülikool, mees, laps, maja, koer, auto) sain ma aru, et see ei ole elu… Ja kui ma põrkusin vastu päris probleeme (ma ei osanud olla last mitte kahjustav ema, ma ei osanud olla elukaaslane) taipasin, et oh sa raks: mul ei olegi eluks vajalikke oskuseid…

 

Loe edasi

hirmud ja stress

Mida siis lastele õpetada ja KUIDAS?

Süsteemipõhine õpetus on muutumatuna töötanud sadu aastaid… ja siis me loodame teistsuguseid tulemusi. Inimesed on stressis, ei saa enda eluga hakkama, lokkavad sõjad, lastena käituvad poliitikud, stressis lapsevanemad ja õpetajad… ja me loodame, et meie lapsed saavad õnnelikeks?KUIDAS KÜLL KUI LAPS ÕPIB EESKUJUDELT JA EESKUJUD ON OMADEGA PEKKIS?

 

Loe edasi

kooliaasta lõpp on lähedal

Kooliaasta lõpp

Olen aastaid olnud kooliskeptik. Ei teagi, millal see täpselt alguse asi. Kas siis, kui kuuendas (?) klassis küsisin geograafiaõpetajalt, et miks tunnid nii igavad ja rasked on ja ta vastas, et koolis ei peagi huvitav olema. Või hiljem, kui hakkasin mõtlema sellele, kuhu kooli minu lapsed lähevad ja siis tuli külla klassiõde, kes rääkis, et Taanis on koolid, kus ei panda hindeid.

Mina vastasin, et nii ei saa, hinneteta lapsed ei õpi ju üldse. Aga midagi jäi kripeldama. Või veel hiljem, kui sattusin waldorfpedagoogika maailma. Või siis, kui kuulsin, et Pärnumaal on perekond, kes oma lapsi kooli ei pane, vaid ÕPETAB NEID ISE…
Loe edasi

Lastega koju jäämine muudab palju tegemisi ja suhtumisi

8 muutust, mis tabasid mind lastega koju jäädes

Lastega koju jäämine on minu elus nii palju muutnud: olen vabanenud kiirustamisest ja rolllidest ning asemele on tulnud tervislikum menüü ja liikumisharjumused. Kõige rohkem aga õpin, kuidas käituda kodustega kenasti ning valitseda paremini oma sõnu ja hääletooni.

Olen koduse emana saanud mitmed õppetunnid ja minus on toimunud suured muutused:

Loe edasi

Lastele ei pea õpetama kitsaid reegleid

Õpetan lastele, et KÕIK ON VÕIMALIK

Kui hakkasin tegelema joogaga ja uurima enda sisemaailma, leidsin sealt hulgaliselt reegleid ja piiranguid. Kellegi teise tõekspidamisi ja arvamusi elu kohta, mida antakse ka lastele edasi. Näiteks: head asjad tulevad läbi raskuste, head asjad juhtuvad teistega, elu peabki raske olema, seda ei või, nii ei tohi, seda peab jne.

Olen ennast ja oma võimeid reeglitega piiranud oi kui palju. Koduõppele jäädes rikkusime reegleid ning tegime nn jubeda otsuse, mis teeb meie lastest asotsiaalsed olevused, kes ei saa elus hakkama. Hakkasin nägema enda ümber tahkestunud ideedega inimesi, kes uskusid ikka veel teiste maailma ja uskumusi.

Loe edasi

Kui ema ületab hirmud, on parem ka lastel

Hirmud, hinnangud ja hetked

Täna tegelen enda hirmudega… Iga inimese sees on hirmud. Mitte ainult emade 🙂 Kuid emana tundsin, et hirmud mitte ainult ei kahekordistunud, vaid lausa korrutati miljoniga. Kõige kummalisem on see, et mida parem ema püüad olla, seda suurem on hirm. On hetki,  mil olen võtnud nn lõdvemalt ja lükanud kogu vastutuse teiste õlgadele. Kui ei ole vastutust, ei ole ka hirme.

Lasteaed vastutab, kui laps on väike… Kool vastutab, kui laps on suurem ja nii see kergus tuleb. Kuid koduõppe korral on kogu vastutus minul ja minu mehel. Just nii nagu me soovisime, sest siis ei ole illusioone ega silmade sulgemist ja me ei saa öelda, et laps oleks olnud teistsugune, kui õpetaja oleks olnud parem. Meie ise loome ja meie ise kannatame või rõõmustame. Elu on valik. See on meie valik.

Loe edasi

ema ja laps

Ema annab lapsele eluks kaasa töötavad suhtumised

Emana adusin ruttu vastutuse suurust. Kui sulle antakse tühi joonistuspaber ja sa selle lihtsalt täis sikerdad, siis see ei ole sinu parim töö… Nii on ka lastega. Sain aru, et mina, ema,  annan edasi suhtumise töösse, õppimisse, teistesse inimestesse, elusse ja suhtumise lapsesse endasse.

Piltlikult öeldes on laps väike kloon minu enda sisemaailmast. Kõik, mis on minus, on ka temas… See arusaamine hirmutas mind nii väga, et ruttasin ennast harima.

Loe edasi

Kertriin

Koduõppe hirmutav algus

Kui 12 aastat tagasi sündis minu esimene laps, teadsin kohe, et tahan viljeleda kunagi koduõpet. Miks? Väga lihtne: mitte keegi teine ei ole nii palju huvitatud minu lapse käekäigust, kui ma ise. Muidugi ei soovi ma oma lapsele ka tarbetut vägivalda.

Koolivägivald ei teinud mulle midagi head ja ei teinud midagi head ka minu lapsele. Olen kuulnud kummalisi lauseid nagu: see on elu osa, kannata ära, teeb tugevaks jne. Kas koolivägivald panustas midagi head minu ellu? EI. Hoopis kinkis kaasa kompleksid ja hirmu.

Ühesõnaga, eirasin enda taipamisi ning panin lapse rõõmsalt kooli, neljaks aastaks. Sisemine heitlus endaga oli kõva. Ma teadsin, et see oli vale, aga ühiskonna sund surus mind vastu maad. Mis omakorda näitas minu enda nõrkust, kui käes oli aeg teha julgeid otsuseid.

Neli aastat vaatasin ma pealt, kuidas minu lapse õpihimu kadus… Neli aastat vaatasin ma tema siniseid jalgu ja kurba meelt ning kinnitasin endale, et kõik on hästi. Elu ongi selline ja kool on ikka lapsele hea. Õnneks aga kohtusin ausate õpetajatega, kes ütlesid välja teada tuntud tõe: meid ei huvita lapse elus hakkama saamine, meie täidame õppekava….

Ma tänan seda ausust, mis mind kainestas. Sellest päevast alates olime koduõppel. Minu laps ei ole mutrike hariduse suures süsteemis ja kellegi palgavahend. Minu laps on tulevik, kelle peas keerlevad ideed võivad maailma kas luua või hävitada.

Tegin julge otsuse ja tagajärjeks oli …. natuke vihased inimesed meie ümber: laps jäävat nüüd asotsiaalseks ja ei saa enam elus hakkama. Ning kuidas minusugune ikka suudab anda edasi seda, mida õpetajad õpivad aastaid…

Jah, koolivägivalda me tõesti enam edasi ei anna. Hindeid me ei pane. Ning õpime integreeritult nii nagu vaja 🙂

Hirm oli suur, haiget sain, kuid nüüd võin öelda, et TASUS ÄRA.

Julgustan vanemaid tegema õigeid otsuseid. Mitte neid õigeid otsuseid, mis rõõmustavad võõraid, vaid neid, mis rõõmustavad peret. Armastus on pinnas, millel kasvab teadmine, julgus ja tahe. Selline armastus elab kodus 🙂

 

 


Olen kolme lapse ema, kes on pühendunud ema ametile, et kasvatada terviklikke ja õnnelikke lapsi. Minu hobiks on uurida, kuidas õpetada asju, mis oleks päriselt ka kasulikud. Panna kohtuma elu ja haridus. Samas olen elustiili muutuse teel, et olla enda lastele imeline eeskuju.

 

 

Kertriin

Koduõpe ja kodus õppimine

 

Olen kolme lapse ema, kes alustas koduõppe teekonda lastega sellel sügisel. Varsti-varsti saame teha tagasivaate enda aastale.

Loe edasi