kuumas saunas haiguse vastu

Kuumaga viirus kerest välja!

Jutud käivad, et Viljandis jalutab ringi kõhugripp… Ei tea, pole õnneks meid külastanud, kuid mingi teine viirus, mis paneb aevastama ja külmast värisema, astus küll eile uksest sisse. Tuli saun küdema ja kase-eukalüptiviht kaussi ligunema panna… ega siis pühadeks ometi haigeks taha jääda.

Eile tuli vanem poeg koolist varem ära, sest järsku hakkas tal halb. Endal ka nina kiheles imelikult, mõni tund hiljem algasidki külmavärinad. Pugesin korraks vatiteki alla peitu, aga külm puges järele. Nagu tellimise peale tuli külla sõber Andrus, kes tahab alati sauna minna. Võttis veel Viljandist kase-eukalüptiviha ka kaasa. Mida paremat oleks tahtnud soovida!

Andrus peksis vihaga poega, mina peksin ennast ise, ja mõlemad tundsime ennast pärast kuuma leili jälle inimesena. Meenus Aili Paju, kes mulle aastaid tagasi jutustas, kuidas külm tuleb kuumaga ikka kohe kerest välja ajada. Siis on veel lootust viirusest võitu saada. Kui pole sauna võimalik minna, aitab ka üks kuum dušš või jalavann, viimasesse võib sinepipulbrit puistada. Ja loomulikult teeb seest kuumaks üks soe taimetee, eriti kui sinna on veel riivitud ingverit sisse poetatud.

Aga karta on, et viirusega maadeldes kulgevad meie pühade ettevalmistused veelgi aeglasemalt…  Ei ole sellega niigi kunagi hiilanud.

Võib-olla homme toome oma metsast kuuse, hea lähedalt mõnekümne meetri kauguselt võtta. Külge paneme ehted, mis aastaid samad. Noh, paar nädalat tagasi nägin Maximas kulinaid, mis kangesti meenutasid nõuka-aegseid, ja ei suutnud kiusatusele ehk nostalgia-laksule vastu panna. Üks uus maja, lumememm, lammas ja kuusk tulevad siis seekord juurde. Selliseid viimase peal helklevaid kulinaid, mis Stockmanni aknal ilutsevad, pole ma kunagi armastanud…

Aga jõulupärjad on kõik pooleli: kuivatatud sidruni- ja apelsiniviilud ootavad lootusrikkalt kaminasimsil… ja piduroogade peale pole ka veel jõudnud mõelda. Kuigi, mis seal ikka mõelda, kapsas ja verivorst on nagunii kohustuslikud. Seega – küll jõuab, ega pühad siis tulemata jää. Ja kui viirus just maha ei murra, siis üks on kindel: erinevalt presidendist läheb meie pere jõululaupäeval kirikusse.

 


Made Maria (45) kolis koos poegade Joosepi ja Markusga (12 a ja 17 a) hiljuti Tartust Viljandimaale. “Tartu mürast sai lihtsalt villand, kiskus juba ammu maale,” tõdeb ta. Nüüd uurivad lapsed tiigi ääres põdrajälgi ja vaatavad tõtt rebase või mägraga.  “Elu on palju lihtsam ja loomulikum, kui võtad suvel peenrast enda kartuli ja tilli…kuid samas on logistika linnakoolide ja trennide vahel paras peamurdmine.”

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar