kella keeramise mõju lastele

Kellakeeramine – head ja vead

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et minu kahest lapsest üks on öökulli ja teine lõokese tüüpi. Mina ise kaldun pigem lõokese poole, aga olen ühtlasi ka üpris kehva magaja – kui mind miski on juba üles ajanud, siis on mul väga keeruline uuesti magama jääda. Öökulli tüüpi on suurem laps, kes on peatselt 9, ning lõokese tüüpi väikelaps, kes on peatselt 2.

Kuidas siis meil on läinud siin pärast seda sügisest kellakeeramist?

Esimesel hommikul, mis on siis pühapäeva hommik, ärkas mu lõokese tüüpi väikelaps kl 4.15. Ok, eks tal oli varemgi kombeks tõusta 5 ja 7 vahel, aga viimasel ajal olime suutnud selle saada sinna kuskil 6.30 kanti, mis oli minule igati sobilik. Aga 4.15!

Õnneks suutsin teda veidi aega veenda veel voodis pikutada, aga magamisest ei tulnud loomulikult midagi välja. Koer hakkas õue tahtma 4.30. Kella keeratakse teatavasti vastu pühapäeva, et see oleks võimalikult valutu… khmm välja arvatud sellistele nagu mina, kelle jaoks on pühapäev tööpäev.

Esmaspäev. Äratus on 5 kanti. Aga seekord on positiivset ka. Vanem laps, keda tavaliselt aja kui oraga voodist välja, on iseenesest nõus kl 6.30 ärkama ning koolipäeva hommik, mis tavaliselt möödub pahuralt ja pooleldi magades, oli otsekui ümber vahetatud. Tõenäoliselt vaheaja puhanud oleku ja kellakeeramise imeline koosmõju.

Teisipäev – äratus 5.50. On lootust, äkki tõesti. Koer ei paista ka veel ikka aru saada, et kella on keeratud. Uurin sõpradelt, kas keegi teab, kus koertel ja väikelastel see kellakeeramise nupp asub. Ja vastu saan lugusid, kus vanemad on juba pikisilmi kellakeeramist oodanud, et lapsed ometi hommikul üles saada. Hmm väga huvitav, on ju mulgi tegelikult ka selline kogemus vanema lapsega, aga ei osanud seda niimoodi nähagi. Aga kui tõesti laps veel kl 8 hommikul arvab, et on öö… ja igal asjal on plussid ja miinused.

Kolmapäev – äratus on 5.15. Progress on ikka vaevaline. Hakkab meenuma aeg, mil imik öösiti mitu korda ärkas. Keha on ikka juba omajagu kurnatud. Vanem laps ärkab ikka veel üpris meeldivalt, kuid kahjuks õhtutele see ei ole mõjunud, magamajäämine võtab ikka omajagu aega, nii nagu öökullidele kombeks.

Kokkuvõtlikult tundub mulle juba vaikselt, et elu läheb kui unenägu (mängides ja joostes?) 🙂 Vanem laps jääb magama 22+, noorem ärkab 5 kandis. Aga noh, vähemalt saab öösiti magada!

 


Töötav Ema, kasvatab kahte last (8 ja 1) ning jagab oma aega täiskohaga töö, vabatahtliku tegevuse ja perekonna vahel. “Aja jagamine ongi üks suurematest väljakutsetest, et olla igal pool päriselt kohal,” tõdeb ta.

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar