Soodustuste saamiseks tuleb kõvasti paberit määrida

Aitäh, sotsiaalkindlustusamet (SKA), et teed puudega inimese elu keerulisemaks!

Muud ei oskagi kosta. Puudega inimestele on ette nähtud abivahendite ostmiseks teatud soodustused. Vist eelmise aasta alguses natuke omaette porisesin, kui tuli täita järjekordne avaldus sotsiaalkindlustusametile (SKA), et saada lapsele mähkmete pealt lisasoodustust, kuid tegelikult olin tulemusega rahul, sest teatud määruste muutuse tõttu oli nüüdsest võimalik saada varasemaga võrreldes suuremale hulgale mähkmetele soodustust.

 

Nimelt oli varasemalt kindel taks (ja on tegelikult praegugi), kui palju ühes kuus soodustusega midagi osta saab, lastele oli see 60 mähet kuus. Uue korra järgi oli võimalus saada soodustust suurema koguse peale, kui esitada vastav avaldus, mida me ka tegime ja nüüd saan soodustust 160 mähkmele kuus.

 

Oluline hinnavahe

 

See on oluline abi, sest suuremad mähkmed maksavad kõvasti rohkem kui lastele mõeldud mähkmed. Vaatasin kiirelt Prisma e-poest järele, et nt maksab üks Libero mähkmepakk, kus on sees 66 mähet, 21 EUR.

Mähkmepakk, mida meie oma suurele põnnile vajame, maksab 18 EUR ja selles on sees 24 mähet. Ühes kuus vajame 160 + mähet, ehk siis laias laastus oleks igakuine väljaminek ilma soodustuseta mähkmetele 120 +natuke peale EUR,  tänu soodustusele on see umbes poole väiksem.

Muidugi ostaksin neid mähkmeid ka täishinnaga, sest vaja neid on. Valutan natuke neid tarvitades looduse pärast südant, kuid käsi südamel, ma ei ole nõus nende kasutamisest loobuma. Kui kujutan ette ennast kasutamas marlimähkmeid aastast aastasse igapäevaselt….. ei, aitäh!

Tunnistan ausalt, et teiste lastega kasutasin ikka ka neid tavalisi, mitte biolagunevaid ökomähkmeid. Katsetasin ka ökomähkmeid, kuid see tähendas tohutu hulga vee tarvitamist, sest minu lastel need ikka nii hästi uriini ei imanud kui tavamähkmed, ning lõpuks tuli pesu pesta kordades rohkem. Nii et jah, olen oma mugavuse ori.

 

Niisked salvrätikud

 

Ja muidugi käivad mähkmevahetusega kaasas ka niisked salvrätikud, mida mina nimetan pepulappideks, sest minu peres on nende funktsiooniks just pepude pühkimine. Kuigi, mu abikaasa ütleb, et need on imehead igasuguste teiste asjade puhastamiseks ka, nt jopedelt plekkide eemaldamiseks jne.

Igatahes on need meil samuti igapäevaselt kasutusel ja ma nimetaksin neid hädavajalikeks. Jah, kui laps on väiksem ja kakab, pole tegelikult väga suur vaev teda kraani või duši all pesta.  Aga kui laps on juba suurem,  ise ei liigu ja kui tal on veel raskusi korraga kogu soole tühjendamisega ning seetõttu kakab ta nt 5 x päevas, siis on pepulapid taeva õnnistus.

Ka niiskete salvrätitute pealt oli puudega lapsele ette nähtud igakuine soodustus. See oli ette nähtud ühe paki jaoks, kuid soodustusega sai taotleda suuremat kogust, nii et saime kokku soodustust 3 pakile. Praegu hakkasin mõtlema, et palju me ühes kuus neid ära kasutame ja ei oskagi täpselt öelda. Igatahes ostan neid kauplusest igakuiselt veel juurde.

 

Nüüd aga…

 

…on otsustatud, et niisked salvrätikud pole enam hädavajalik abivahend ja selle pealt niisama soodustust ei saagi. Kui soovid soodustust, pead igakuiselt esitama avalduse asutuse kaudu, kelle käest lappe ostad (on teatud müügipunktid, kust neid soodustusega saab, igast poest ei saa – Tartus nt ITAK, Inkotuba), mille peale, tsiteerin: sotsiaalkindlustusamet moodustab üleriigilise eelisjärjekorra lastest ja tööealistest isikutest kuupäeva ja kellaaja täpsusega.  Järjekorra Teieni jõudmise otsuse saamisel on Teil kohustus 60 päeva jooksul pöörduda Teile sobivasse abivahendi ettevõttesse või võtta ettevõttega ühendust. Võtke kaasa järjekorra saabumise otsus, isikut tõendav dokument, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, isikliku abivahendi kaart.

Oeh…

Nii et nüüd peab asutus, kes mulle pepulappe müüb, hakkama tegema lisatööd avalduste saatmise näol (mis võib tähendada uue inimese palkamise vajadust), mina aga ootama kodus otsust, kas saan soodushinnaga niisked salvrätikud või mitte. Riiklik kokkuhoid?

Nojah, niisked salvrätikud ei ole kõige kallimad, muidugi saan nende ostmisega ka ise hakkama. Siis võiks need lihtsalt ju soodusnimekirjast üldse välja arvata. Hetkel on loodud olukord, kus igakuiselt hakkab SKA-le laekuma avaldusi, mis tuleb fikseerida kellaajaliselt.

Vaja on teha kindlasti ka ametlik otsust, et kas vastavale isikule, kes soodustust taotleb, ikka on see niiske salvrätiku pakk hädavajalik või mitte. Kuidas otsuse tegemine selles instantsis käib, ma ei tea. Kui otsus tehtud, siis tuleb saata inimesele teatis.

Ma kaldun arvama, et see kõik ei ole automatiseeritud ja selle töö taga on reaalsed inimesed, sest avalduse vormi sain mina isiklikult paberkandjal. Muidugi on mul tahtmine sellele käega lüüa, see vaev tundub ühe niiske salvrätikupaki pärast liialt suur, kuid samas ehk peaks just seda igakuiselt tegema, et kusagil keegi saaks aru, et see tekitab palju mõttetut tööd ja paberimäärimist juurde.

 

Mina saan hakkama, kuid kas teised saavad?

 

Mina saan hakkama,  kui ma ei saa neid soodustusi. Tuleb lihtsalt saada hakkama. Aga kui palju on neid peresid, kelle jaoks ka see ühet niiskete salvrätikute paki pealt saadud soodustus on oluline? Ja see tähendab jälle ühe avalduse täitmist.

Mul on arvutis kolm kausta, kõikide oma laste nimedega. Sinna salvestan avaldusi, mida olen kirjutanud ja saatnud, lepinguid, mida nendega seoses olen saanud ja allkirjastanud, aruandeid, mida olen pidanud esitama.  Kõige väiksema lapse kaustas on hetkel kokku 2 dokumenti. Keskmise lapse omas kokku 6 ja kõige vanema, puudega lapse kaustas on vaid 2017. aasta all kokku 64 dokumenti.

Muidugi neist osad dokumendid on kõikidel lastel topelt, sest seal on nii wordi fail kui ka digiallkirjastatult sama dokument, kuid need numbrid räägivad enda eest. Ime siis, et mul läheb meelest ära, et kust ma mingit teenust pean taotlema, kuhu veel mingeid dokumente saatma, kellega mis teemas suhelda.

Nüüd lisandub aastas veel 12 avaldust, mida on vaja esitada. Küll see puudega lapse vanema elu on tehtud „lihtsaks“. Ärge saage minust valesti aru, ma olen rõõmus, et saan neidki teenuseid, mida hetkel saab, kuid seda bürokraatiat võiks siinjuures kõvasti vähem olla.

Elame ju väidetavalt e-riigis, kuid näiteks kõikide teenuste aluseks olevale rehabilitatsiooni plaanile ja puude määramise otsusele ei pääse asutused ise ligi, k.a SKA ise, kelle kaudu puude määramine on toimunud ja kelle käest rehabilitatsiooni plaan läbi käib.

Kui neilt teenust taotlen, siis panen ikka need dokumendid kaasa. Jaa, saan aru, et meil on isikuandmekaitse jne, kuid igatsen ühtset andmebaasi, kus saan vajadusel panna ühe linnukesele, millega annan enda poolt valitud asutustele õiguse nendele dokumentidele ligi pääsemiseks.

Igatahes soovin jõudu kõigile, kes sotsiaalvaldkonnas selle nimel pingutavad, et abivajajatel oleks kergem, kuid kindel on see, et pikk tee on veel minna.

 


 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar