PUhkus Eestis

Peaaegu päris ja tõeline puhkus

Igal suvel on meil suve alguses suured plaanid, mida kõike pika puhkusega ette võtta võiks ja alati on suve lõpus kurb meel, sest me pole mujal olnudki kui ühtede vanemate juures ja teiste juures ja natuke kodus ja kõik. Kuna lapsed on aga juba nii suured, siis sel korral oli neil soovinimekiri ning peab ütlema, et saime päris üksjagu tehtud-nähtud. 

 

Seekord alustasime peaaegu puhkusega mai lõpus loomaias – enamuse ajast veetsime küll seikluspargis, aga loomi nägime ka. Enne päris puhkust sattus ette veel jaanipäeva ümbruse nädal, kui lastega ja abikaasa õe ja tema lastega Viljandis suvitasime.

 

Juuli alguses käisime sõpruskonnaga Kablis, abikaasa sünnipäeva puhul Laulasmaa Spas ja ühel toredal päeval võtsin ma ette lastega Ääsmäe loomapargis käigu.

 

Jätkasime koduaias naabritega grilliga ja seejärel tuli ootamatult kätte üks päris puhkus – reis Ida-Virumaale. Käisime Kiviõlis, Kundas, Narvas ja Narva-Jõesuus Meresuu spaas. Kodu poole teele asudes tekkis mõte reisi veidi pikendada ja käisime läbi abikaasa vanavanemate haualt Tudulinnas.

 

Kuna nii kaugele juba sõitsime, siis tekkis järgmine plaan – viiks suuremad lapsed vanavanemate juurde Põlvasse. Tehtud-mõeldud. Sama päeva hilistel öötundidel jõudsime koju tagasi. Karlile oli see autosõit küll viimane piir ja võtsime nõuks mitu päeva temaga autoga kuskile mitte liikuda.

 

Pulmast folgini

Selle suve kõige pidulikum sündmus oli sõprade pulm Tartus ja Otepää lähistel, kus me ainult Karliga käisime. Suuremad lapsed jäid mõnusasti vanavanemate juurde veel toimetama.

 

Täiesti ootamatult sattus just samale nädalavahetusele ka avatud talude päev ja käisime tutvumas Andre juustufarmiga ning ühe hobusetalliga sealsamas kandis. Õhtu lõpetuseks käisime veel Põlva rannas, kus lapsed said mõnuga värskes õhus liikuda.

Puhkus jätkus Viljandis, kus oli õige pea algamas folk. Selleks ajaks koguneme ikka minu ema juurde Viljandisse, et siis koos olemist ja folkimist nautida. Meie pere piirdus tavapärase “käisin-korraks-folgi-alal-söömas” peoga 🙂 Nädalavahetuse lõpetas mõnus kodune spaa minu akvahoolikust isa juures.

 

Lottemaast Helsingini

 

Juuli viimaseks päevaks olime jätnud omale võimaluse minna Lottemaale. Konkreetset plaani polnud, aga asjalood kukkusid nii välja, et pidime Viljandi kodust evakueeruma terveks päevaks ja ilm oli ka parajasti hea, nii et sedasi me Lottemaale mineku ette võtsimegi.

 

Saime veel pisut Viljandis olekut nautida ja marju korjata ning oligi aeg kodutee ette võtta, kus mind ootas 25 liitri punaste sõstarde moosiks keetmine. Selle suve grilliüritus sõpradega toimus pulma-aastapäeva eel meie oma koduaias.

 

Pikk puhkus jätkus päevareisiga Helsingisse. Käisime ainult loomaaias ja natuke kesklinnas. Üht selle suve mõnusamat päikselist ilma saime nautida abikaasa tädi juures.

 

Neid ilusaid ilmasid tuli paar tükki veel, nii et võtsime ette Pirita seikluspargi ja endalegi ootamatult käisime Pirital rannas. Käisime veel ka Vääna-Jõesuu rannas priimusega süüa tegemas, kus oli nii jahe, et üleriideid seljast ei saanudki. Parim rannailm sai üle elatud hoopis päev hiljem Stroomi rannas.

 

Selle suve teise sooja ilmaga käisime Vembu-Tembumaal, kus lapsed said suisa veeski hullata. Terve päev läks ära – süüa tegime seal võimaldatud grillide asemel hoopis priimusega. Ja see päev oli küll täiesti sada protsenti tõeline puhkus!

 

Lasteaeda nädal hiljem

 

Kui abikaasal puhkus läbi sai, olime õnneks juba kodus pisut kohanenud. Lastega läks aga hoopis sedasi, et nad said nädala lasteaiapikendust – viisime nad veel viimast nädalat Põlvasse suvitama. Karliga võtsime aga ette 21,7 km elamusmaratoni Värskas.

 

Kokkuvõttes oli meie pere suvi väga tegus – saime niisama olla ja saime ka hulga elamusi kogutud, mida tulevastel aastatel meenutada. Mõned tegevused soovinimekirjast jäid veel mõnda teist korda ootama.

 

Õppisime sel suvel seda, et teiste järele ei tasu ootama jääda ja nüüd on meie peres meid nii palju, et meist piisab täiesti 🙂 Kui vanavanemad või sõbrad parajasti meie ettevõtmistega ühineda ei saa, siis polegi midagi katki.

 

Teise asjana tõdesime, et laste tehtud plaanid on ikka väga toredad ja kui plaan juba kuskil seina peal kirjas on, siis on tõenäosus, et midagi tehtud-nähtud saab, oluliselt suurem.

Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja jaanuaris sündis meie perre ka kolmas laps. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar