Lapsed teevad koos emaga piparkooke

Päkapikud ja piparkoogid

Meie pere jõulude tähistamine saab alguse tavaliselt 1. advendist või 1. detsembrist, kumb parasjagu enne tuleb. See on see hetk, millest alates oodatakse päkapikku ja pikisilmi ka jõulupühi. 6-aastasele toob päkapikk juba kolmandat aastat igal hommikul pisikese peotäie Lego juppe koos väikese kommiga.

Sellest igahommikusest peotäiest kujuneb paarikümne päeva jooksul üks terve ja täielik komplekt. Juhendi on ta varasematel aastatel saanud 24. detsembri hommikul, aga sel aastal sooviti seda varem, sest vanemad ei luba uut paljude pisikeste juppidega Lego komplekti vanavanemate juurde kaasa võtta. Ilmselt tuleb pärast juhendit lihtsalt väike komm.

Mulle tundub, et kui varasematel aastatel on see päkapiku teema talle palju stressi tekitanud, siis sel aastal, kui ta justkui teab, mis teda ees ootab, on õhtused magamaminekud rahulikumad, ja hommikuti ei ole ta kuuest alates juba üleval.

Meil on selles osas hästi läinud, et kuigi laps on öelnud, et lasteaias omavahel räägitakse, kellele mida päkapikk toob, siis mina ei ole oma lapse juures mingit võistlusmomenti täheldanud. Ehk meil kodus igapäevane teema see kindlasti pole, et kellele mida päkapikk ikka toonud on. Ka lasteaias pärast lõunaund käivad päkapikud – tavaliselt tuuakse kas mingi komm/küpsis, mandariinid või siis hoopis midagi meisterdamiseks või mõni mäng.

Seega toob päkapikk sel aastal ka meie kahesele ühe tavalise Lego komplekti – küll sellise, kus on palju inimesi ja natuke mingit muud kraami, aga tundub, et see meeldib talle.

Väiksemal põnnil eelmisel aastal päkapikud veel ei käinud või kui, siis toodi vahel harva mõni tuubipüree. Suuremale põhjendasime, et teine on veel väike ja eks päkapikud teavad ka, et ei tasu kommi viia.

Kuna me ei suuda väikeseid legojuppe 2-aastase eest nagunii peidus hoida, on ta nende pisikeste vidinatega juba harjunud… Seega toob päkapikk sel aastal ka meie kahesele ühe tavalise Lego komplekti – küll sellise, kus on palju inimesi ja natuke mingit muud kraami, aga tundub, et see meeldib talle.

Kuna me pulgakomme lastele poest ei osta, toob päkapikk mingeid öko-poest ostetud väikseid komme ja need on väga suureks hitiks. Kuna me tegime sügisel Play-Doh plastiliinide suurpuhastuse ja viskasime kõik vanad plastiliinid ära, siis sel aastal tõi päkapiik Legodele vahelduseks vahel ka mõne uue plastiliini. Mõlemale, sest 6-aastasele meeldib nendega veel samuti mängida.

Kokkuvõttes  ei ole me abikaasaga just kuigi loomingulised kogu selle päkapiku teema osas 🙂 Lisaks püüame võimaluste piires vältida päkapikkude represseerimisorganiks muutmist. Ehk et paaril korral oleme küll hirmutanud, et päkapikud näevad kõike ja kui halvasti käitutakse, ei pruugi päkapikk midagi tuua, aga tegelikult ei ole me kunagi ühtegi päeva tahtlikult/teadlikult vahele jätnud.

Uuendusena on sel aastal meil kodus esimest korda kuusk (mõned ehted olen paari viimase aasta jaanuari soodukate ajal koju ikka soetanud ja paar tükki ostsime sel aastal koos lastega kas), aga kodus me otseselt jõule ei tähista ja kinke ei jaga.

Juba eelmisel aastal (võib-olla ka üle-eelmisel, kes seda enam mäletab) lasime ikka lapsel midagi päkapikule joonistada, kirjutada või meisterdada. Küll tegime käejälgi ja mingeid kaarte jms. Vastavalt sellele, kuidas ise jaksasin kõrval abiks olla. Preemiaks sellise meisterduse eest saatis päkapikk vastu väikese kirja. Näiteks kirjutas, kui mitu päeva on jõuludeni jäänud või siis tänas lihtsalt joonistuste eest. Just hiljuti lugesin kuskilt soovitust, et tegelikult võiks sellist kirjavahetust lapse ja päkapiku vahel tekitada juba paar nädalat varem, et lapsel ei tuleks see päkapiku aeg ootamatult ja stressirohkelt. Et siis on võimalik juba ette ka teada anda, mida üldse päkapikkudelt või jõuluvanalt soovida jne.

Piparkooke oleme ikka varasemalt koos lastega teinud, kuigi ma tahaks neid alati ruttu ja korraga palju teha, mitte pool päeva mökerdada. Uuendusena on sel aastal meil kodus esimest korda kuusk (mõned ehted olen paari viimase aasta jaanuari soodukate ajal koju ikka soetanud ja paar tükki ostsime sel aastal koos lastega), aga kodus me otseselt jõule ei tähista ja kinke ei jaga.

Meie traditsiooniks on kujunenud jõululaupäeval ja esimesel jõulupühal minu laiendatud pereringis jõule tähistada ja teisel jõulupühal paariks päevaks abikaasa vanematele külla minna. Kuidas see traditsioon on kujunenud, miks me kodus jõule ei tähista. ja miks ma kingirallit kergelt öeldes vihkan, kirjutan heameelega natuke pikemalt mõnel teisel korral.

 


Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja ootame perele jaanuaris lisa, et edaspidi toimida juba 5-liikmelise perena. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar