Laps on hakanud sööma putrusid.

Lisatoidu aeg on käes

Põnn sai vahepeal kuuekuuseks ja see tähendab, et rinnapiimale lisaks peaks hakkama ka muid maitseid tutvustama ja lisatoidu peale mõtlema.

 

Kuna Karl on väga aktiivne ja ta ühe ärkveloleku ajal võib sattuda meie 84 ruutmeetri vabal põrandapinnal põhimõtteliselt igale poole, siis jääb ilmselt rinnapiimast ka selles suhtes juba pisut väheks ja oleks natuke tummisemat toitu vaja juurde saada.

Kogu see kaaluteema on selles mõttes huvitav, et ma mäletan veel selgelt, et kui esimene laps oli väike, siis olid soovitused justkui sellised, et kui laps on esimese kuue kuu jooksul võtnud keskmiselt juurde vähemalt 500g kuus, ongi kõik hästi.

Nüüd aga on see keskmine juurdevõtmise piir justkui ülespoole nihkunud ja kui ikka 600-800g keskmiseks tulemuseks ei ole, siis on justkui pahasti. No vot ei tea, millest nüüd siis ikkagi lähtuda – eks oma lapsest ikka! 🙂

 

Lisatoidu algus viibis

 

Karl loeb meil igal juhul kõikide suutäisi juba ammu – ma arvan, et umbes neljandast elukuust saadik juba. Küll aga on tal nahk ikka päris halb olnud, kõht oli ka pikalt korrast ära ja arst ei soovitanud ja ma ei tahtnud lisatoidu enne ette võtta, kui helgem hetk selles osas käes on.

Mis tähendab omakorda, et kui teiste lastega oli ikkagi kuuendaks minisünnipäevaks juba terve posu erinevaid köögivilju katsetatud, siis Karl sai oma esimesed toekad ampsud ikkagi alles mõned nädalad tagasi.

Esimesteks toitudeks andsin talle juba viienda elukuu aegu närimiseks ja hammaste sügamiseks kurki ja toorest pirni – neid olen ma kogu aeg söönud ja need talle vähemalt läbi rinnapiima mingeid vaevusi tekitanud pole.

Ühe korra olen andnud keedetud lillkapsast, millest enamus siiski mööda riideid ja põrandat laiali oli, nii et tõsiseks söömiseks seda nimetada ei saa.

Kui ise vaarikaid sõin, siis andsin ka Karlile ühe maitsta.Mulle tundub, et sellest sai ta omale kõhuvalu, sest ta oli terve õhtu väga rahutu. Vaarikas on muidugi ka selles nimekirjas, mida ma vältima peaksin.

Kui siis perearstil käies soovitati usinasti lisatoitu andma hakata, uurisin üle, et kas võiksin hoopis putrudest alustada – tundub hetkel natuke lootusrikkam kui köögiviljadega katsetada.

Sain rohelise tule ja käisin kohe kodupoest beebiputrude riiulit kaemas. Liikusin sealt kiirelt edasi, sest kõik pakutavad pudrud olid kas banaani, mingi muu puuvilja või rinnapiimaasendajaga. Ehk et liiga palju erinevaid koostisaineid oli nende pakkide peal kirjas ja ma pigem ei tahaks neid katsetada.

 

Enda tehtud puder on parim

 

Seda keerulisem on aru saada, kas probleeme tekitab minu söök või see, mida ta ise juurde saab. Mis seal siis ikka – loosi läksid hirsihelbed ja riisihelbed.

Hirsihelvestest tehtud puder läks väga hea meelega kaubaks. Esimesed lusikatäied lasin teesõelast läbi, nüüd kui tehtav kogus natuke suurem on, püreestasin saumikseriga. Riisihelvestest tehtud puder läks ka lapsele hästi peale.

Tegin mõlemad pudrud sellised pigem vedelapoolsed. Hirsihelvestele olen nüüd mõned korrad ka keetmise ajal pirnitükke juurde lisanud ja imepisikese killukese võid ka. Kuna laktoositalumatus ei ole meil teemaks, siis see või on selles mõttes ohutu – ja annab väikse maitsenüansi ehk ka juurde.

 

Varsti lisanduvad uued maitsed

 

Otsisime ka puidust söögitooli välja ja kuigi Karl iseseisvalt veel ei istu, saab ta rullikeeratud rätikute toe najal lühikesel söötmisajal sobivas asendis olla.

Kui eelmiste lastega on ikka mingit lõbustust vaja olnud söötmise ajaks, siis täna ühise pannkoogilaua ääres terve perega istudes sai Karl oma lõbustuse teiste laste näol kätte ja puder kadus kausist nagu niuhti.

Kui pudrusöömise rituaal selgeks saab, hakkame põnnile tasapisi ka muid maitseid tutvustama – alustame värvitutest köögiviljadest, liigume edasi roheliste köögiviljadeni ja katsetame, katsetame, katsetame, mis sobib ja mis mitte.

Allergeenide osas saame ehk selguse allergoloogi juures septembris, aga toidutalumatuse osas tuleb lihtsalt katsetada.

Mulle oli väga suureks abiks alles hiljuti avastatud Sandra Tamme kokkuvõte toitutalumatuse kahtlustuse ja histamiini teema kohta – http://www.sandratamm.com/histamiin-ja-teised-biogeensed-amiinid

 


Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja jaanuaris sündis meie perre ka kolmas laps. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

 

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar