maitsev kook

Kuidas korraldada lihtsat ja toredat sünnipäeva?

Eelmisel kuul tähistasin sünnipäeva, millega seekord väga rahule jäin. Meie pere sünnipäevad on kuidagi hästi aasta peale ära jagunenud – jaanuaris, juulis, septembris, oktoobris ja novembris. Minu omaga sai n-ö aastaring täis.

 

Olen sünnipäeva tähistamist alati tähtsaks pidanud, sest see on võimalus põhjusega sõpru külla kutsuda. Olles ise väga praktiline inimene, siis minu jaoks ei ole kuidagi loomupärane kellelegi helistada lihtsalt selleks, et küsida kuidas läheb.

Sellest on äärmiselt kahju, sest näiteks ülikooli ajal mingi kooliprojekti raames sõprade seas küsitlust tehes sain päris mitu kommentaari, et ma võtan ainult siis inimestega ühendust, kui mul midagi vaja on.

Tundsin ennast sellest väga pahasti, sest käitusin enda meelest seepärast niimoodi, et ma ei taha inimesi ilma asjata tülitada. Mis oli see oli, nüüd olen loodetavasti selles osas ka pisut arenenud ja olen seda teadlikult harjutanud, et suhtlengi inimestega vahel ainult selleks, et suhelda 🙂

 

Abikaasa enda sünnipäeva ei tähistaks

 

Abikaasa ei pea sünnipäeva tähistamist eriti oluliseks ja see on minu jaoks väga harjumatu. Eriti seepärast, et tema on meil ainus, kellel sünnipäev on suvel ja siis on ju ometi tore midagi erilist ette võtta.

Natukese haaval oleme seda suhtumist siin viimastel aastatel muutnud ka. Kuna meie pulma-aastapäev on augustis, siis oleme abikaasa sünnipäeva ja pulma-aastapäeva vahelisel ajal teinud ühe n-ö grillimise ürituse.

Esimestel kooseluaastatel käisime mere ääres grillimas tööpäeva lõpus, nüüd aga oleme paar aastat koju külla kutsunud, sest kuigi elame kortermajas, on meil tore privaatne aed, kus suve jooksul korra või paar grillida kedagi vast ei häiri.

Teeme selle ürituse sellisel ajal, et kellelgi ei oleks kohustust mingeid kingitusi tuua ega mingeid õnnesoove edasi anda, vaid et olekski tore koosolemise ja suhtlemise aeg ja koht. Sel aastal sattus näiteks selline korralike hoovihmadega päev olema ja mehed grillisid all väljas liha ja naised-lapsed toimetasid toas. Väga mõnus ja tore üritus oli!

 

Laste sügisesed sünnipäevad on väga eripalgelised olnud. Küll oleme neid kodus pidanud ja proovinud ka mängutoas pidu pidada. Sel aastal aitas meid välja üks kunagisest beebigrupist pärit tuttav, kes tuli ja lastele ümbruskonnas ühe väikse matka korraldas.

Tema tegemistel saab silma peal hoida ja sünnipäeva või mõne muu ürituse tähistamiseks appi kutsuda tema blogi kaudu kontakti võttes (https://pillevaljataga.com/). Kuidas me edaspidi Karli sünnipäeva tähistama hakkame, arvestades et see on haiguste tipphooajal, veel ette ennustada ei oska. Eks elu näitab.

 

Sünnipäevaroad valmisid külaliste silme all

 

Tagasi tulles minu enda sünnipäeva tähistamise juurde, siis minu jaoks ei ole kuigi meelepärased sellised sünnipäevad, kus saadakse kokku, istutakse ühise laua äärde, süüakse ära ja siis minnakse laiali.

Kuna perenaisel on ikka palju toimetamist, siis ei saa mina ju niimoodi tegelikult piisavalt tähelepanu. Hea küll, võiks minna ju siis kuskile restorani, kus kõik toidud on valmis tehtud ja lauda kantud ja minu ülesanne oleks lihtsalt ilus olla. Mis selline sünnipäev aga maksma läheb?! Jälle ei sobi!

Võib-olla juubeli tähistamise puhul oleks nii paslik teha. Sel aastal jõudis mulle lõpuks kohale, mida ma tahan! (Kas nüüd saingi täiskasvanuks?) Tahtsin sellist päeva, et saaksin rahulikult toimetada ilma kuklas tiksuva kellata ja ilma jala otsas rippuvate lastega.

Teha mingit sellist toitu, mida oma perelegi oleks sellisel päeval teinud, aga lihtsalt suuremas koguses. Pakkuda mingit erilist kooki, mille tegemine on natuke nikerdamine ja mida ma muul ajal ei teeks.

Ja sellel päeval või nädalavahetusel, mille ma välja pakun, tuleksid sõbrad külla ja ma pakuksin neile süüa, võimalust suhelda (näiteks köögis või kus ma parajasti toimetan) ja võimalust lastel mängida (kuigi suur poja oli sel aastal kahjuks hommikul oma energia õues kõik ära kasutanud ja ei jaksanud eriti sotsiaalne olla).

Pakkusin külalistele koorest lõhesuppi (meie talvise hooaja iganädalane supp), nachosid erineva sisuga ja karamellist õuna-toorjuustu kooki. See kõik läks täiesti korda ja ma olin õhtu lõppedes väga rahulolev ja õnnelik!

Mul on äärmiselt tore abikaasa, kes sel päeval lastega väga palju tegeles ja kes õhtu lõpuks nõud masinasse ladus ja siis mul rahus filmi vaadates diivanil tiksuda lasi. Lihtsalt imeline päev oli!

 


Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja jaanuaris sündis meie perre ka kolmas laps. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar