Tuulerõuged tabasid lapsi

Kellakeeramine ja tuulerõuged

Mingil veidral põhjusel on kõik mu lapsed kellakeeramisse kuidagi loomulikul moel suhtunud. Ehk et nende puhul on märgata nädalaid varem, et midagi on nende päevarütmiga kuidagi sassis. Juba mitu nädalat on kõik Karli päevatoimetused umbes tunni võrra hilisemaks läinud. Nii hommikune ärkamine, päevauned kui õhtune magamajäämine.

 

Sama on muide ka meie suuremate lastega. Tavapärasel ajal on neil hommikul väga raske ärgata ja ka õhtune magamaminek on tunni võrra hilisemaks nihkunud.

Sama loogikat olen märganud ka kevadel, kus lapsed ise ennast justkui sellesse uude rütmi sättima hakkavad. Ka enda puhul olen seda tähele pannud. Kui ise titaga kodune olen, saan seda paremini tähele panna ja lapsi sealjuures toetada.

Palju rohkem tekitas see minus muret siis, kui lapsed lasteaias/hoius olid, sest seal peavad lapsed ju kõik samas ühesuguses rütmis elama ja see, et kellakeeramine läheneb, ei tähenda ju, et lasteaedades või hoidudes sellele kuidagi tasakesi üle hakatakse minema.

Pigem on ikka nii, et see kellakeeramine toimub ühel pühapäeval ära ja laps peab tunniajase erinevusega päevatoimetustes nö päevapealt hakkama saama. Kuna meie jaoks on tihti koolivaheajad lastele lasteaiast pigem vabad, sest üks laste vanaemadest on õpetaja ja saab nendega siis koolivaheajal toimetada, siis on nad nädal varem saanud hakata juba uue rütmiga kohanema.

 

Tuulerõuged külas

 

Sel korral läks ka pisut lihtsamalt just suuremate laste osas. Tüdrukul tulid oktoobri alguses tuulerõuged ja nende tõttu on ta pidanud kodune olema. Siin saame täiesti oma päevakava jälgida.

Kaks nädalat on nüüd esimestest täppidest möödas ja tõenäoliselt jääb ta veel üheks nädalaks koju taastuma. Jälgisime siin, kas Karl saab tuulerõuged või mitte. Nii perearst kui allergoloog mainisid, et sellises vanuses laste puhul päris kindel pole, kas põeb, kuidas põeb ja kas sellest piisava immuunsuse saab.

Paar päeva on nüüd esimesest täpist möödas ja täppe on tekkinud paarikümne ringis. Peame 3-4 päeva veel ootama, mis lõpptulemuseks saab, aga tundub siiani, et liiga hulluks asi ei lähe. Ühe täpi leidsin peast, ühe mähkme piirkonnast ja ülejäänud on mööda keha laiali. Vaatame ja jälgime seda kulgu.

Vahepeal käisime veel allergoloogi visiidil ja saime kinnitust, et kroonilised kopsuhaigused on pildilt väljas ja edaspidi toetame lapse immuunsust ja haiguste põdemisel ravi kulgu teatud ravimite ja inhalatsioonidega.

Hetkel on Karlil pärast ravimikoguste korrigeerimist olnud kaks nohu, mis ei ole otsekohe lõrisevaks köhaks üle läinud. Ta ise ennast üleliia pahasti ei tunne ja mul on rõõm näha, et haigus last “maha ei murra”.

Siiski peame vältima võõraste bakteritega suuremaid kohti – mängutuppa sünnipäevadele teda niipea veel kaasa võtta pole mõtet. Mul on hea meel, et ta ennast linas või kõhukotis kanda laseb ja käruski olemise vastu pole, nii et kui ka kuskil rahvarohkemas kohas käia on vaja, saan teda siiski natuke asjade närimisest eemal hoida.

Üheksanda elukuu kaalud-mõõdud saame ehk järgmisel nädalal ja ma loodan väga, et Karli kosumine on nüüd tõusuteel. Vähemalt tundub mulle endale, et nii mõnedki riided on vahepeal väikseks hakanud jääma. See aga tuletab mulle hoopis seda meelde, et tütrele väikseks jäänud riideid tuleb sorteerima hakata ja neist tuleb ka kuidagi lahti saada. Eks näis, kuidas sellega läheb 🙂

 


 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar