surnud juuksed

Kuidas ma kaotasin oma juuksed

Mulle ei meeldi jõulud oma kingitustetralli ja õgimisega, kuid just praegu ootan ma meeletult seda püha. Mu tuju ei paranda isegi see, et olen kohe minemas kümneks päevaks päikest ja merd nautima. Kui näen, millised juuksed mul on alles jäänud, tuleb vägisi nutt peale…

 

Tahan nagu väike laps panna pea padjale ja ärgata jõulude ajal. Kui ma oskaks ajaratast tagasi keerata, siis oleks tegelikult augusti algus ka täitsa sobiv.

Miks mul selline soov on? Iga naise ehe on juuksed – terved, säravad ja läikivad. Mul aga momendil kui ma seda postitust trükin, on peas umbes 3 cm ulatuses täiesti kahjustatud ja surnud juukseid. Lisaks on korralik peanahapõletus koos villidega.

 

Juuksed nagu nailonpüksid

 

Käisin nimelt juuksuris, kuhu nagu alati olin enne aja kinni pannud… Kuna mu juuksed väga kiiresti kasvavad, oli umbes nelja cm ulatuses vaja halli katta. Mis seal nüüd valesti läks ja miks mulle otsustati see vesinik nii kanges koostises pähe panna, jääb mulle senini arusaamatuks.

kollased juuksed

Pissikollased juuksed ja poisipea

Mu soov oli saada heledamaks, õigemini kui nüüd selgelt mõelda, siis arvati, et mulle sobiks hele paremini. Mina idioot noogutasin kaasa ja kuna sedasi on halli kergem varjata, lasin oma pea kallal eksperimenteerida.

Eks loll õpib ikka oma vigadest, aga et mina see „loll“ olen, tuli mulle ka üllatusena. Olen seni väga kiitnud seda konkreetset salongi. Mu juuksed olid pehmed ja terved, olenemata sellest, et aegajalt vesinikku ikka kasutati.

Kui seekord aeg peapesuni jõudis, kuulsin kohe juuksurilt: “Mis sa arvad, kui lõikaks sulle täna stiilse poisipea?”

Oleme korduvalt rääkinud sellest, et mulle ei meeldi lühikesed juuksed ning selline bob-tüüpi lõikus on ainuke variant, millega veel rahule jääksin. Kui ma tooli istusin ja rätiku peast võtsin, sain aru, et ega mul muud üle ei jää.

Juuksed venivad nagu nailonsukapüksid, kui neid pesta. Lahkusin sealt pissikollase lühikese poisipeaga ja läksin koju nutma. Õigemini tulid mulle sõbrannad külla ja hea oli, et tulid.

 

Olen kui võõras inimene

 

Mu pisem piiga oli nii õnnetu, kui selle „stiilse“ peaga koju läksin. Poeg küsis, et ega ma juhuslikult haige pole. Mees oli nördinud ja väljendas seda ka üsna teravalt.

Sõbrannad üritasid halva juures head teha ja lohutasid mind, Kristi näitas, kuidas seda asjandust mu peas saaks vähekegi kandmiskõlbulikuks muuta ning hoidsid mu tuju üleval. Loomulikult, kui mja oli tühi, oli taas pisar silmas ja nii ma hommikuni seal kodus vesistasin.

Selsamal õhtul võtsin kohe ühendust oma hea tuttava Annelyga,  kes veab meie Rakvere Salon + salongi, saatsin pildi ja uurisin, kas kannatab veel midagi ette võtta.

Õhtul voodisse minnes nutsin nagu väike laps. Olen nii kohutavalt solvunud ja ma ei meeldi endale üldse. Igakord kui ma nüüdki peeglist mööda lähen, vaatab mulle sealt vastu võõras inimene.

 

Kannatusterohke päev inimeste keskel

 

Järgmisel hommikul tuli mul aga tööle minna. Ilmselgelt olid mu püsikliendid sel päeval viisakad, sest see jahmatus näos, kui nad uksest sisse astusid, oli nii selgelt näha. Tuttavad, kellele julgesin ennast näidata, irvitasid vargsi. Mitte minu, vaid selle „ülistiilse“ pea üle.

uus värv ja lõikus

Juuksed pärast hädaabi – nüüd on ühtlasem toon ja parem lõikus

Kannatasin õhtuni ära ning siis sain taas juuksuritooli istuda. Ma südamest tänan Annelyd ja Žannat, et nad viitsisid mind veel pärast tööd ette võtta. Nad värvisid mu pea esialgu ühtlasemaks. Hiljem saab selle muuta veel tumedamaks, kuna peanahk on aga nii põletada saanud, ei kannata sinna esialgu midagi eriti panna.

Siis lõikasid mulle pähe soengu, mis kannatab kriitikat. Sain kaasa juukseid turgutava maski. Nad ootavad mind tagasi paari nädala pärast, kui enam ville pole, et taaskord mu juustele pai teha.

 

Ohtlik eksperiment

 

Juuksur Žanna vangutas ainult pead ning lohutas mind, et mul tegelikult vedas, et seegi pähe jäi mis momendil on, kuna juuksed pidid olema juureni surnud.

Miks ma sellest kirjutada tahtsin? Esiteks sellepärast, et soov oli see jama oma peast välja saada ja teiseks, et läbi minu kogemuse õpiksite, et pole vaja oma juustega eksperimenteerida.

Leidke endale sobiv juuksur ja ärge lugege raha, kui tahate ilusaid ja terveid juukseid.

Mina sain oma õppetunni ja olen tõesti õnnelik, et mul see kolm karva veel peas on. Siinkohal ootan häid soovitusi, kuidas looduslikult juukseid toita ning millised vahendid stimuleerivad juuste kasvu?

Millised fopaad on teil juuksurisalongis juhtunud?

 


Maarika K. peres kasvab kolm last, 25 aastane poeg ja kaks tüdrukut vanuses 24 ja 10. “Ma armastan meeletult raamatuid  lugeda ning olen paadunud “maailmaparandaja” ehk ei jäta kunagi väljendamata oma arvamust teemadel, mis mulle korda lähevad.  Mulle meeldib roheline mõtteviis ja taaskasutus. Kuna mu töö nõuab väga palju suhtlemist, siis oma jõu ja rahu taastan kas mere ääres või jalutades.”

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar