hirmud ja stress

Mida siis lastele õpetada ja KUIDAS?

Süsteemipõhine õpetus on muutumatuna töötanud sadu aastaid… ja siis me loodame teistsuguseid tulemusi. Inimesed on stressis, ei saa enda eluga hakkama, lokkavad sõjad, lastena käituvad poliitikud, stressis lapsevanemad ja õpetajad… ja me loodame, et meie lapsed saavad õnnelikeks?KUIDAS KÜLL KUI LAPS ÕPIB EESKUJUDELT JA EESKUJUD ON OMADEGA PEKKIS?

 

Meie ühiskond on haige. Olles ise saanud nn eluaegse diagnoosi (olgu öeldud, et aasta aja pärast olen terve ja näitan, et see on võimalik) ja näinud krooniliste haiguste kardinate taha tean, et Eestis on isegi lapsed nn. eluks ajaks diagnoosiga… Kurb ja kohutav. Tõde on aga seda kurvem, et

KÕIK HAIGUSED SAAVAD ALGUSE EMOTSIONAALSEST SEISUNDIST.

See paneb mõtlema neid, kes vähegi hoolivad endast ja oma lastest. Kus see stress siis ennast peidab? Suhetes? Töös? Hirmudes tuleviku ees, sest pensioniiga aina tõuseb, aga tervis on ju juba niigi kaka. Hirmud ja puruks rebimine…

Kus on aga peidus laste stress? Varajased ärkamised. Oo jaa ma vihkasin neid juba lapsena… Ma ei vihanud kooli, aga ma ei jõudnud ärgata…

Hirm kahe ees? Hirm selle ees, et teised narrivad? Hirm saada pahandada? Hirm eksida? Need kõik on mulle tuttavad. Aga Sulle? Või teeme nägu, et pole olemas. Vahel ma kuulan meie hariduse spetse, kes väidavad, et kõik on imeline…  aga ei ole ju 🙂

Mis on siis lahendus? Mina jäin enda lastega koju ja õpetan neid koduõppes. Jah, me läbime riikliku õppekava, aga ME EI ÕPI MIDAGI, MIDA LAPS EI SAA ELUS NÄHA JA KOGEDA. Mis kasu on meil tuupimise oskusest? Jah, meelde tuleb jätta pulma-aastapäev, aga selleks on tänapäeval ka juba äpp 🙂

Mina õpetan lapsi suhtlema, märkama elu nende ümber ja seda, mis toimub nende sees. Ma kavatsen õpetada enda lapsi nii, et nende rõõm iial ei kaoks. Kas utoopiline ettevõtmine? Eks me näeme 🙂  Juba täna panevad nad enda olemusega täiskasvanuid kulme kergitama, sest on julged ja arukad ning ei karda ennast väljendada.

Iga uus idee on kunagi näinud naeruväärne, nii et ma riskin. Aga kui ka Sina mõtled nii nagu mina, siis liitu minuga minu uues facebooki grupis PILVEKOOL, kus jagan enda õppekavasid, ideid ja kogemusi.

Teeme läbi praktilisi harjutusi, sest ma ei õpeta enda lastele mitte midagi teoreetilist. Teoreetikuid on maailm täis. Neid saab alati palgata. Selles grupis hakkavad olema ka minu õpikud ja raamatud. Nii helis kui pdf-formaadis.

Olen tegemas koostööd õpetajatega ning väga lahe on see, et minu muinasjutulised õpikud on leidnud tee koolidesse!  Jee!!! Meil on imelisi õpetajaid, kes kõik ooatavad uusi tuuli ja imelisi vanemaid, kes tahavad anda enda lastele reaalseid oskuseid.

Selleks aga et koduõppele jääda, pidin ületama miljon hirmu:

  1. hirm teistest erineda
  2. hirm, mida teised ütlevad
  3. hirm eksimise ees
  4. hirm teha midagi omamoodi
  5. hirm rääkida ja avaldada enda arvamust (kuskil peab ju olema nn õige vastus)

Kas ei kõla väga meie hariduse kõrvalnähtudena?? Kui palju Sinus neid kõrvalisi nähte on? 🙂

Aga milline oleks meie elu siis, kui ME EI KARDAKS JA EI LASEKS ENNAST KOGU AEG HIRMUTADA?

Kõik suured poliitikud hirmutavad. Reformikad rääkisid koledast Savikast ja olid nagu valged rüütlid. Vaktsiinid hirmutavad jubedate surmadega. Hirm, hirm, hirm.

ÄRME KARDAME!!! ELAME!!! ÕNNELIKE LASTE NIMEL!!!

 


Olen kolme lapse ema, kes on pühendunud ema ametile, et kasvatada terviklikke ja õnnelikke lapsi. Minu hobiks on uurida, kuidas õpetada asju, mis oleks päriselt ka kasulikud. Panna kohtuma elu ja haridus. Samas olen elustiili muutuse teel, et olla enda lastele imeline eeskuju.

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar