Ema ja laps said kingid jõuluvanalt

Imelised jõulud

Meile helistas Martinus. Ta salgas, et on Nicolaus. Ma arvan, et ta on. Ühesõnaga, istusime täna lapsega nagu kaks kägu aknal ootamas. Meile kingiti pliit!

Pliit! ja mitu kotitäit jõulukraami (isegi uued potid-pannid pliidi jaoks), kõik otsekui meie soovinimekirjast. See nimestik on mul siiani kotis. Lapsega ühel õhtul koos unistasime, ükski hing peale meie kahe pole seda näinud. Keegi kuskil teadis. Vähemalt Martinus. Või Nicolaus. Ma ei teadnud, et jõuluvana on päriselt olemas.

Mõned päkapikud saatis ta ette: osa tõi põllukraami, osa armsa pakikese lapsele ja emale, osa tegutses vahendajana. Ma olen jahmunud ja väga tänulik. Loodan, et saan ise samamoodi jagada, kui oleme majanduslikult taas järjel. See aeg pole enam kaugel, ehk on juba käeski, sest laps sirgub iga päevaga ega vaja enam pidevat hoidu. Ema saab vabamalt tööd valida.

Kui küsisin, mis toitu me uue pliidiga esimesena teeme, vastas laps õhinal: „Kaerahelbeputru!“ Hea laps – teab, mis tervislik. Varsti saan talle keeta.

 

 


Üksikema (38) on pidanud juba kolm aastat elatuma juhutöödest, sest hoolimata heast haridusest ei ole tal väikelapse kõrvalt õnnestunud püsivat tööd leida. Oma blogis näitab ta, milline on tegelikult elu Eestis allpool vaesuspiiri, kui oled lapsega üksi ja pole lähedasi, kellele kriisiolukorras toetuda.

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar