Metsas matkamas ja telkimas

Meie väikene seiklus metsas

Mingil ähmaselt meenuval eluhetkel jutustasin Sassile sellest, kuidas me Aleksei ja sõpradega verinoortena telgiga metsas käisime ja kui äge see oli olnud. Ja oligi laps nõiutud!

 

Sass nõudis näljase sääse järjekindlusega, et teda ka telgiga metsa veetaks. No heakene küll, miks mitte, aga kuidagi nii kaugele me ikka ei jõudnud, sest suvised reisid, kohtumised ja linnainimese laiskus tulid vahele.

Lõpuks kui sõber oma korraliku telgi koos magamiskottidega meile lausa koju kätte tõi, hakkas asi liikuma. ”No Sass, homme läheme!” Malena kirtsutas ainult nina meie kutsele kaasa tulla ja siunas sääski, metsa, loomi ja jalgsi käimist, pealegi pidi öösel telki roomama rästik. Eksole.

 

Metsas RMK abiga

 

Kodumaine RMK on suurepärane abimees, kui niisama plärtsti metsa minna ei taha: ta ütleb sulle, kus tohib lõket teha, kus telkida, millised on matkarajad ja palju muud.

Valisime välja 60km kaugusel asuva Nõmmeveski matkaraja, mis kulgeb kosest mööda, siksakitab metsas, aga haarab endasse ka soisema kandi ja laudteed, ning mis ei ole üle mõistuse pikk, et kolme-aastase Sassiga kõmpida.

Sass matkamas

Väike matkaja Sass

Parkinud auto, avasime uksed. Milline mõnus männimets, milline vaikus ja lõhn – ahhh! Me polnud ainukesed: keegi püüdis kala ja mõned prouad jalutasid ringi. Küsisin viimastelt, kus täpselt see matkarada on ja ehkki kohalikud, kuulsid prouad sellest esimest korda. Samas teadsid nad soovitada läheduses suurepärast lõkke- ja telgiplatsi.

Seetõttu otsustasime esialgu jätta telgid ja muu krempli autosse ning minna matkarajaga tutvuma. Algus oli paljulubav: vahutav kosk, vanad veekanalid, massiivsed kivid ja sammaldunud nõlvad. Edasi minnes tervitas meid tõeline aasatihnik, ehkki mingi jalgrada siin oli.

Sass karjus meeleheitlikult, et me tigude peale ei astuks, aga ikkagi kõlas krõmps-krõmps igal sammul. Ühes kohas hargnes tee kaheks ja poisid läksid vasakule ja mina paremale. Peale mõningat pusimist leidsin eest totaalse padriku ja maha lükatud RMK teadetetahvli, millele keegi naljamees oli kraapinud: ”Ja ongi kõik. Võite tagasi minna.”

Jooksin naerdes Alekseile ja Sassile järele, aga peagi selgus, et rada lihtsalt haihtus kuhugi mutta ja edasi minna me ei osanud. Rõõmsalt alustanud Aleksei torises kellegi tegemata töö üle ja me vantsisime pettunult tagasi. Siin sai ka Sassi ramm otsa, nii et mul oli au seda nihelevat jahukotti kaelas tassida.

 

Telkida oli mõnus

 

Otsustasime heita pilgu peale prouade poolt mainitud telkimispaigale ning mis sa kostad- täielik muinasjutt! Grillimise koht, lauad istumiseks, hunnik halge lõkke tarbeks, majake vihma eest peitumiseks, prügikast ja oivaline ujumiskoht.

Kuna ilm oli hea ja me tulime ju telkima, siis lõime muidugi telgi püsti. Sass puges sinna kohe sisse, kooris end paljaks ja kutsus meid muudkui vaatama, kuidas ta telgis istub, seisab, kus ta riided või pall on, kust saab välja piiluda või mispidi ikka lukud käivad.

Aleksei oli kohe nii vaimustuses sellest kohast, et käis ja patsutas ja pildistas kõik paigad läbi. Temas tärkasid ammused matkamehe instinktid ja kui telk juba seisis, lõke koos vorstikestega prõksus ning laud oli kaetud, külmas karastavas jõevees supluski tehtud,

Sassi kõht lõkkel küpsetatud vahukommidest täis tuubitud – prantsatas ta istuma ja koukis õnnelikult kotist õllepurgi välja: ”Vaat see on alles elu!”

Päike hakkas oma päevaringi lõpetama, nii et peagi pidi lõke jääma meie ainsaks valgusallikaks. Kusagil metsatuka taga oli veel üks samasugune paik, kuhu kolm ratturit end ööseks parkisid. Jagasime nendega sõbralikelt tikke ja vorstikesi ning valmistusime kosutavaks uneks puhtas rohelises Eestimaa metsas viiest sipelgapesast ümbritsetuna.

Sass oli päeva jooksul nii palju elevust kogenud, et juba kell 22 magusalt oma magamiskotis norisema hakkas. Me libistasime veini, rääkisime tulevikuplaanidest ja ei pidanud üldse sääskede pärast muretsema. Lõpuks murdis uni ka meid…

 

Hommikul üks karastav suplus

 

teekannuga tehti teed

Tsaariaegne teekann

Uskusin, et hommikul on Sass krapsti koos päikesega üleval, aga ta lasi vapralt kella 9-ni nurru. Oivaline! Ent kell 6 hommikul tulid mingid poisikesed otse meie kõrvale jõe äärde ujuma.

Ma olin nii vihane, sest oleks nad lihtsalt ujunud ja ära läinud, aga nad kraaksusid vist pool tundi meie ümber, lauldes ja ropendades. Kui juhm peab olema, et mitte mõista, et telgis on inimesed, kes püüavad sellisel kellaajal magada?! Nende lahkudes suigatasin uuesti ja ärkasin kui Sass telgisuule prõmmis, et pissile pääseda.

Tema järel, nagu kaks puuhobust, kobisime ka meie Alekseiga telgist välja: kael valutas, puusad olid kanged, õlg oli ära magatud. Aga tuju oli priima. Karastav suplus ka veel otsa – ja päev võis alata.

Olime spetsiaalselt kodust kaasa võtnud tsaariaegse teekannu, millega endale võileibade kõrvale teed keeta ja see nägi kuidagi eriti lahe välja. Muidugi maitsesid võileivad ka jumalikult. Asjade kokku kogumine võttis vaid viivu, Sass tegi viimased lehvitused meie lõkkeplatsile ja läinud me olimegi.

Ent see polnud veel kõik, sest autos ootas meid kannatamatult seenekorv. Ma jumaldan kukeseente otsimist. Tuleb käia hästi tasakesi ja vaadata jalge alla. Kui ühe kollase kübaraga tegelase oled leidnud, siis tasub luurata hoolikalt ringi, sest nad ei kasva kunagi üksi.

Sass aitas meil muidugi otsida seejuures nii osavalt seentele peale astudes. Metsmaasikad värvisid lapse suu punaseks, mustikad lisasid oma glamuuri ja mõni hapukam pohl pani Sassi silmad särama. Ent kaua sa jaksad – lähme koju!

Kui Sass kodus lõunaunest ärkas olid ta esimesed sõnad: ”Ma tahan veel telgiga metsa!” Küllap tuleb minna 😀 Facebookis matkapilti jagades oli üllatav minu jaoks see, kui paljudele tuttavatele läks korda meie pisike metsaseiklus. Nii et, minge metsa, sõbrad!

 


Ilona Toots (42) on kahe lapse – tütar Malena (16) ja poeg Aleksandri (3) ema, ja  vabaabielus Aleksei Budõliniga (41). “Enamuse ajast olen kodune ema ja mängin oma väga hõivatud mehele sekretäri, aga osalen ka igasugustes võimalikes ettevõtmistes vabatahtliku ja organisaatorina. Vabal ajal teen sporti.”

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar