Ema sõidutas mööda talvist teed haiget last

Eestis nagu Siberis

Väljas paukus pakane. Mu pisike oli haige, kõrges palavikus. Külmkapp kodus juba mitmes päev tühi, muu hulgas vajalikust viinast haige jahutamiseks, pidin poodi minema.

Hoidja oli just üles ostetud (tegelikult on see kurb, et need, kes vajavad lapsehoidu enim, saavad seda endale kõige vähem lubada) ja linnas ühe teise pere lapsi hoidmas. Naabrit ma ei söandanud tülitada. Pole just südamesõbrad.

Ühesõnaga, kõrges palavikus kaheaastane, ilm jäine ja külapood kaugel, läbi hangede minna. Autot mul enam polnud, selle olin varsti pärast lapsega üksi jäämist maha müünud.

Haiget last koju järelevalveta ei saanud jätta, eriti nii kõrge palaviku korral. Kuuri alt kelk, üks tekk alla, teine peale, lapsele kõik vähegi soojemad vatid selga ja nii me kahekesi läksime läbi lume, palavikus õhetav kahene tekkidesse mässituna, ainult väikesed nööpsilmad kitsukesest avast piilumas, ja mina ees nöörist vedamas.

Meenus koos väikelapsega Siberisse küüditatud vanaema. Korraks tundsin end tema nahas.

 


Üksikema (38) on pidanud juba kolm aastat elatuma juhutöödest, sest hoolimata heast haridusest ei ole tal väikelapse kõrvalt õnnestunud püsivat tööd leida. Oma blogis näitab ta, milline on tegelikult elu Eestis allpool vaesuspiiri, kui oled lapsega üksi ja pole lähedasi, kellele kriisiolukorras toetuda.

 

 

5 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar