pööriaeg

Heade mõtetega pööriaega oodates

Kirjutama panevad tavaliselt olukorrad, mis kuidagi hinge lähevad. Reeglina need, mis kurvastavad, häirivad või sootuks vihastavad. Õnneks pole vahepeal mul selliseid väga ette tulnud. Samas aga jääb nende sündmuste vahele palju vähem või rohkem rõõmu tekitavaid olukordi.

 

Loe edasi

Arstid on erinevad

Seiklusjutte haiglast ja meditsiinist

Mul on meditsiiniga mingi omamoodi suhe.  Nii kaua kui mäletan, pole ma kunagi väga suure rõõmuga arsti juurde läinud. Ma tegelikult ei karda ei vere võtmist ega süsti, kuid  kergelt hüpohondrik olen küll. Ma kardan nimelt testide tulemusi.

Loe edasi

ema armastus

“Ema käed on tehtud hellusest ja lapsed magavad hääletult nende peal.” (Victor Hugo)

Mulle meeldivad hullult raamatud. Muidugi mitte kõik, pigem need, mis minus mingisugust emotsiooni tekitavad, mulle mind huvitavas valdkonnas mõne uue teadmise annavad või mõtlema panevad. Raamat, mis mind elu jooksul kõige rohkem naerma on ajanud, on „Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas“. Ja kõige rohkem nutnud olen ühe raamatu peale vist sel suvel, kui lugesin noortele mõeldud teost „Kui koletis kutsub“. Ja nüüd vaatasin selle raamatu põhjal tehtud filmi ning nutsin taas lahinal.

 

Loe edasi

Kas elus tuleb prints valgel hobusel?

Elu muinasjutt

Lapsena ma armastasin muinasjutte. Tõenäoliselt seepärast, et seal sai alati hea võitu kurja üle ja lõppesid need muinasjutud peaosatäitjate jaoks alati hästi. Vähemalt need mida mina lugeda tahtsin. Pildid olid lugude juures muidugi ka vaatamist väärt.  Ja kunagi ammu, kui ma veel noor olin, kujutasin ka oma elu ja abielu ette kui midagi, mis on pärit muinasjutust – tuleb prints valgel hobusel, kelle tulekuga kaovad kõik argimured ning see eriline liblikad kõhus tunne ja kirg jäävad kestma igavesti.  Käisin koolitustel ja seadsin elu eesmärgiks ühe sealt kuuldud moto:  „Loo oma elust muinasjutt!“ .

 

Loe edasi

Väsinud ema ihkab puhkust

Unest pole suurt abi, kui väsinud on hoopis hing

Ma hakkan vist vanaks jääma. Või siis hoopis targemaks saama. Või siis mõlemat korraga. Igatahes tunnen väsimust ja seda, et enam ei jõua teha nii palju kui varem.

Loe edasi

unustamatud kohtumised

Unustamatud kohtumised

“Tõeliselt olulised kohtumised on hingede poolt paika pandud ammu enne seda, kui kehad teineteist näevad,” on öelnud kirjanik Paulo Coelho. Sõna „kohtumised“ on mind kummitanud juba mõnda aega.

Loe edasi

Kas selline kampaania on tõhus?

“Aitäh, ema!” teavituskampaania tekitab mitmeid küsimusi

Pean olema teiega päris aus. Kui Tervise Arengu Instituudi reklaam „Aitäh, ema!“  umbes aasta tagasi esimest korda mulle kõrvu ja silma jäi, siis see häiris mind päris tugevalt. Mingil hetkel see sotsiaalreklaam kadus nii telepildist kui raadiotest, kuid nüüd on see samasugusena tagasi. Ja taas paneb see mind mõtlema ja tegelikult ka kahtlema selles, et kas reklaami loonud inimesed on  ikka selle kõik korralikult läbi mõelnud. Miks siis käivad minu mõtted seda rada?

 

Loe edasi

Mask aitab õppida naeratama

Naine räägib siis, kui kana pissib

Kõikvõimas Facebook tõi minuni ühe ajaloolise foto ja sellega koos info, et kui 1930. aastatel leiti, et naine on „masendunud“ või ei „hoolitse oma abikaasa eest korralikult“, on seadusega lubatud saata ta psühhiaatrilisele suhtumise täieliku muutmise ravile.

 

Loe edasi

hindamist ei tohiks olla

Kuidas sekkuda kooliprobleemidesse?

Kas sekkuda või mitte, selles on küsimus. Kirjutasin eelmises postituses  lapse koolisaagast, kus juba teisel ja kolmandal koolinädalal tuli laps koolist koju infoga, et nende motiveerimiseks kasutatakse kleepse, komme ja mängu, kus lugemisel jutujärje kaotanud lapsed peavad püsti tõusma.

Loe edasi

hindamist ei tohiks olla

Hindamist ei tohiks olla, kuid õpetaja ikka premeerib ja karistab

Taas koolis käia on raske. Meie pere esimese klassi juntsul tõenäoliselt mitte nii raske kui mul lapsevanemana, kes ma olen peale enda isikliku koolitee läbimist vahepeal natuke targemaks saanud. Muidugi juba esimest korda klassijuhatajaga kohtudes kergelt hinges kihvatas, kui õpetaja sarkastiliselt uut kujundava hindamise süsteemi lapsevanematele lugulaulude kirjutamiseks nimetas ning lubas välja mõelda mingi alternatiivse tagasiside andmise viisi, nt kleepsud vms.

Loe edasi