tita on sündinud

Beebi on sündinud! Aga mis päeval?

Ja meid ongi viis! Algul saime teada, et beebi sündis 26. jaanuaril, kuid siis selgus, et 25. jaanuaril kell 23. 59! Räägin täna kolmanda beebi sünnist ja homme kahest esimesest.

Meie pere kolmanda lapse sündimise tähtaeg oli arvutuslikult 24. jaanuar. Vahepeal ennustati ultrahelide järgi ka tähtaegasid 19. jaanuarist 25. jaanuarini.

Loe edasi

Beebi kojutoomiseks on häll olemas

Kuidas olen valmistunud beebi tulekuks

Olen viimastel päevadel korduvalt jäänud mõttesse selle üle, kuidas eelmiste beebide tulekuks olen valmistunud ja kuidas seekord olukord on. Kirjutasin esimese beebiootuse ajal usinasti isiklikku blogi kinnisele sõprade ringile ja ka teise beebiootuse ajal sattusin ühtteist sinna kirjutama. Sel korral kahjuks sellist ühte kohta pole, kust mugavasti ülevaate saaks, aga hetkel on ehk midagi ka meeles veel.

Nagu tihti esimese rasedusega juhtuda võib, siis läks ka minul nii, et esimesele beebile hakkasin asju varuma vaikselt juba 20. rasedusnädala aegu. Esimesena ostsime voodi. Tagantjärele imestan, et ma sellise voodi eest sellise rahasumma välja käisin ja ise väga rahul veel olin, aga voodi on sellest sõltumata vastu pidanud kõik selle aja. Siis vaikselt järgemööda vankrid, riided ja muud vajalikud asjad.

Kuna ma tahtsin kindlasti katsetada marlimähkmeid, käis ka hoolas marlilappide varumine. Kõik vajalik kraam oli igatahes varakult olemas, haiglasse kaasavõetavate asjade nimekiri valmis ja ma olen üpris kindel, et ma tegin ka midagi sünnitusplaani laadset. Keha valmistasin ette joogal põhinevate võimlemisharjutuste ja meditatsioonide tegemisega koos ühe väga toreda õpetajaga. Ka perekooli loengutes käisin nii üksi kui ka elukaaslasega.

Enne teist sünnitust

Teise lapse ootuse ajal olin oluliselt vähem agar nii asjade varumise/ülevaatamise osas, nimekirjade tegemise osas kui ka treenimises. Imelik on see, et kuigi esimese lapseootuse ajal käisin joogas ja õppisin hingamist ja mida kõike veel, siis teise puhul piisas kuidagi väga vähesest, et need hingamised lõpuks sünnituse eel ja ajal kuidagi õigesti välja tuleks.

Igatahes, asjad olid meil enamuses olemas, välja arvatud mõned, mida pika triipude püüdmise aja jooksul olin ikkagi maha müünud. Püüdsin maksimaalselt palju lihtsalt jalutamas käia treeningu mõttes ja viimastel nädalatel keskendusin pigem kodu põhjalikule suurpuhastusele kui beebiasjade valmispanekule. Voodigi sai kokku pandud umbes siis, kui oli haiglasse minek või sealt tulek, kes seda enam mäletab 🙂

Tahaks lihtsalt puhata

Nüüd, kolmanda beebiootusega on beebiasjade ülevaatamine, varumine ja ettevalmistamine eriti viimasele minutile jäänud. Näiteks nädalapäevad tagasi sorteerisin beebiriideid, aga mitte kõhurentniku jaoks, vaid laste beebinuku tarbeks 🙂

Muidugi avastasin selle käigus, et ma olen juba väga hea sorteerimise töö varem ära teinud ja pean asjad ainult kastidest sahtlitesse tõstma. Aga jah, see liialt vara valmistuma hakkamise tõrge on olnud esiteks ilmselt seetõttu, et tegelikult on enamus asju meil ju olemas. Mida pole, saab päris lihtsa vaevaga kiirelt soetada. Teiseks ilmselt seetõttu, et ma jäin töölt koju nii viimasel hetkel, et nüüd tahaks beebiriiete sorteerimise ja nimekirjade koostamise asemel pigem puhata ja raamatuid lugeda. Ja kolmandaks seetõttu, et elu on näidanud, et kõike jõuab teha ka siis, kui beebi on juba sündinud.

Selle beebiootuse ajal ei ole olnud ka ühtegi märkimisväärset treeningut. Kevadel ja suvel püüdsin üksjagu kõndida ja kasutades töölkäimiseks ühistransporti see tihtilugu ka õnnestus. Küll aga on need liikumise osas olulised ajad olnud just nüüd vastikul pimedal ajal, kui tööpäeva lõpus ei tahtnud enam kuskile eraldi minna. See annab kindlasti tunda nii kaalutõusus kui ka üldises võhmas.

Ühe korra käisin rasedate joogas, aga seal oli palju selili harjutusi, mida ma kahjuks väga teha ei saanud. Seega jätsin edaspidi 7 € kulutamata ja pikutasin võimalusel hoopis kodus. Eks ole näha, kuidas siis hingamised jms sünnitusel meelde tulevad.

Ja loomulikult on praeguse beebiootuse kõige-kõige suurem erinevus see, et mul on kodus kaks ülivahvat põnni, kes ühelt poolt põnevusega ja teiselt poolt ilmselt ka natukese eelarvamusega uut ilmakodanikku ootavad. Nende ettevalmistamisel on põhiliseks sõnumiks ikkagi see, et beebi vajab alguses palju hoolitsust minu poolt ja et beebiga ei saa kohe mängida – ta peab natuke suuremaks kasvama.

2,5-aastase puhul ei ole välistatud ka olukord, kus mul palutakse beebi kõvahäälselt sünnitusmajja tagasi viia 🙂 Ta on meil väga emmekas ja soovib palju füüsilist kontakti. Eks see ole siis näha, kuidas me kõik uue ilmakodanikuga ja uue olukorraga kohaneme, kui see ükskord kätte jõuab.

 

 


Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja ootame perele jaanuaris lisa, et edaspidi toimida juba 5-liikmelise perena. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

Rasedus ja tööl käiv naine

Sünnitus võib alata

Sellel nädalal sai beebiootusest 38 nädalat täis ehk põhimõtteliselt on nüüd järgmise nelja nädala jooksul beebil aeg sündida. Meie peresse on lisandumas kolmas põnn ja see on mulle oluline verstapost mitmes mõttes. Olen ise pärit suurest perest – meid oli pikka aega, kuni teismeliseeani kolm, kuni peresse lisandus väikevend. Huumoriga asja võttes: kui hiljuti kuskil mainiti, et Eesti iibe tõstmiseks on vaja 2,1 last pere kohta, siis seda 0,1 on väga keeruline ette võtta. Tuleb ikka järgmise täisnumbrini ümardada 🙂

Kui kolmandale lapseootusele tagasi vaadata, siis on väga palju olnud sarnast eelmisele kahele rasedusele ja samas on see ikka täiesti teistmoodi olnud. Eriti see, mis tööd ja kodust elu puudutab. Nii nagu varasemate rasedustega, olen ka nüüd olnud usin töömesilane. Just täna sai viimast korda kontoris käidud ja asjad mõneks ajaks kokku pakitud.

Loe edasi

Toidu kojutellimise plussid

Kas tasub tellida toidu koju?

Tõmbasin töölaua taga päevategevusi kokku ja mõtlesin veel kiirelt rööpräheldes, et õhtuks võiks teha ahjukana. „Hm, mis mul selle jaoks kodus olemas on? Piim oli vist samuti otsakorral ja ei tea, kas pudruhelbeid hommikuks jagub?  Tuleb vist ikka poest läbi käia…“ Nii arutlesin siis, kui ei teadnudki, et võiks tellida toidu koju.

Ah, üldse ei jaksa sinna poodi minna, jõudsin ma tihti järeldusele. „Äkki on ikka kodus midagi varuks ja saab poeskäigu homme teha?“ Selline olukord oli väga sage rohkem kui pool aastat tagasi, kui ma toidu kojutellimise võimalustest veel midagi ei teadnud. Ühel heal päeval, pärast toidukraami koju tellinud sõbrannaga rääkimist, võtsin aga selle ette.

Loe edasi

Isetehtud supid jõulukingiks

Millise jõulutraditsiooni anname edasi oma lastele?

Enne veel kui selle aasta jõuludest saab udune mälestus ja kõik pikisilmi jaanipäeva ootama hakkavad, mõtisklesin sellest, kust pärinevad erinevate inimeste ja loomulikult ka minu jõulutraditsioon. Lapsed on juba ka selles vanuses, et meie pere praegused jõulude tähistamised hakkavad tõenäoliselt nende tulevasi pühasid mõjutama. Seega on päris oluline küsimus, millise jälje tahan ma oma laste püsimälusse seoses jõuludega jätta. Kas see on lõppematu kingiralli detsembri algusest teise jõulupühani või midagi muud?

Oma lapsepõlve jõuludest mäletan kõige eredamalt seda, et vanaemal olid väga armsad justkui lumised käbid, mille ta alati koridori kahe peegli ümber sättis. Loomulikult oli seal ka kuusk, mõnus jõulutoit ja alati käis ka jõuluvana. Kas ma jõuluvana kartsin või mitte, kas ma salme oskasin ette lugeda või mitte, kas kingitused üldse olid, vot seda enam ei mäleta.

Loe edasi

Lapsed teevad koos emaga piparkooke

Päkapikud ja piparkoogid

Meie pere jõulude tähistamine saab alguse tavaliselt 1. advendist või 1. detsembrist, kumb parasjagu enne tuleb. See on see hetk, millest alates oodatakse päkapikku ja pikisilmi ka jõulupühi. 6-aastasele toob päkapikk juba kolmandat aastat igal hommikul pisikese peotäie Lego juppe koos väikese kommiga.

Loe edasi

Kommimasin laseb lastele järjest komme juurde

Kuidas pääseda kommirongilt?

Ma ei salli üldse lapse „ära ostmist“ kommiga, kuid ometi on see meie peres nüüd harjumuseks saanud. Enda üleväsimusest ja muudest stressiallikatest algas kõik pihta…

Loe edasi