Põnn liigub igale poole

Aktiivne põnn tegutseb jälle

Vahepeal käisime Karliga perearsti juures 10. kuu visiidil. Saime teada, et põnn on kaalus juurde võtnud u 150 grammi ja asub endiselt kasvukõvera kõige alumisel joonel. Pikkust on juba 73 cm, mis püsib kenasti kasvukõvera samas joontevahemikus kui kogu aeg, ja ka peaümbermõõt on täiesti eakohane.

Loe edasi

maitsev kook

Kuidas korraldada lihtsat ja toredat sünnipäeva?

Eelmisel kuul tähistasin sünnipäeva, millega seekord väga rahule jäin. Meie pere sünnipäevad on kuidagi hästi aasta peale ära jagunenud – jaanuaris, juulis, septembris, oktoobris ja novembris. Minu omaga sai n-ö aastaring täis.

 

Loe edasi

Haigus haiguse järel

Üks haigus haiguse järel

Karl on juba kümnekuuseks saanud! Uskumatult kiirelt lendab aeg. Kaalusid ja mõõtusid meil hetkel veel pole, aga sellest pole midagi. Küll me need ka mõne aja pärast perearstilt saame. Viimane kuu aega, isegi poolteist, alates oktoobri algusest, on olnud keeruline ja raske aeg tervele perele, sest üks haigus ajab teist taga.

 

Loe edasi

Tuulerõugete asemel nohu

Nohu, piimapais ja adenoidilõikus

Tuulerõuged on nüüd meie peres põetud. Tüdrukule jäid paar armi ja milliseks kujuneb tita nahk, veel öelda ei oska. Midagi rohkemat teha ei saagi, kui lihtsalt tavapärases rütmis kreemitada. Kumbki laps tüsistusi sellest haigusest õnneks ei saanud. Küll aga jätkus terve olemist meie väiksemal põnnil umbes kaheks nädalaks. Nüüd on jälle nohu platsis.

 

Loe edasi

Tuulerõugeid raviti briljantrohelisega

Kuidas ravida tuulerõugeid, kui lapsel on dermatiit?

Üle-eelmisel nädalal lõid Karlil tuulerõuged välja. Päris kindlad saame olla, et need on tuulerõuged, sest esiteks olid meie pere keskmisel lapsel 11 päeva varem tuulerõuged, mille ta sai lasteaiast. Teiseks aga seetõttu, et villid tekkisid tuulerõugetele iseloomulikult ka pähe.

Loe edasi

laps sai üheksakuuseks

Karl on juba üheksakuune

Karlil täitus äsja üheksas elukuu – andsin talle hommikul pirnipüreest üheksaga kaunistatud pudruportsu ja jäädvustasin tähtsa hetke nutitelefoni abil.

 

Eelmiste lastega tegime iga kuu täitumisel ühe väikse pildiseeria. Et kui kuu jooksul muid pilte eriti ei teki, siis on vähemalt kord kuus pilt olemas.  Esimese lapsega oli aasta siis 2010/2011 ja nutitelefonid ei olnud veel nii populaarsed, vähemalt meie peres. Seepärast oligi vaja iga kord fotokas spetsiaalselt välja otsida, kui pildistamise  isu peale tuli.

 

Juba ronib kõrgemale

 

Põnn on endiselt väga toimekas ja tragi – küll on vaja juba natuke kuskile kõrgemale ronida (kui see asi piisavalt madal on, näiteks trepiastmed) ja püsti seista kõikide asjade najal. Istub ta iseseisvalt ka juba päris mitmeid nädalaid.

 

Sõnu veel tulnud ei ole, küll aga on ta näiteks söögitoolis istudes kasutanud käega patsutamist, kui ta midagi soovib.

 

Toidulaud on nüüdseks natuke mitmekesisem ja vahel kui teen kogu perele vähese soolaga toitu, annan tallegi maitsta. Näiteks tegin klassikalist ühepajatoitu, kust lillkapsas, kapsas, porgand ja kaalikas kaubaks läksid.

 

Piimatooteid saab ta endiselt pudrust – piim ja või on seal ohtralt esindatud. Hapendatud piimatooteid pole veel kuigi tihti andnud.

 

Tooreid saadusi – köögivilju, puuvilju või marju endiselt ei saa ja ma ise ka pigem väldin neid. Loomulikult on ka rinnapiimal endiselt väga suur osakaal. Kuna päeval on aga põnevamaidki asju süüa ja toimetada vaja, siis toimub rinnapiima söömine enamjaolt endiselt öösel. Harjumuse asi 🙂

 

Veel kolm kuud vastu pidada ja siis vaatame seda rinnapiima asja edasi – kas lõpetan ainult öised ära või panen piimapoe üldse kinni. Kõige rohkem sõltub see sellest, kuidas ma ise vastu pean. Hambad ristis pikalt imetamist ma ka õigeks ei pea. Hetkel veel jaksan 🙂

 

Arstiga rääkides soovitati rinnapiima ära jättes kuni pooleteise-kahe aastaseni rinnapiimaasendajat anda. Samas ma ei tahaks üldse rinnapiimaasendajaga mässama hakata.

 

Mul on vanima lapse ajast mälestus, et see oli üks paras toimetamine võrreldes rinnapiimaga, mis on igal ajal igas kohas kättesaadav. Küll pidime Tallinn-Viljandi maanteelt südaöösel kohta otsima, kust keedetud vett saada ja pulbrikoguseid mõõta jne.

 

Ühe korra juhtus mul selline paha õnnetus, et termoses oli värskelt keedetud vesi sees, aga kork oli lohakalt kinni. Ühes käes oli laps ja teises termos ja midagi kukkus käest, nii et kummardasin ja valasin omale väga kõrge temperatuuriga vett jala peale. Kõrvetus oli korralik ja naha taastumine võttis väga pikalt aega.

 

Üks humoorikas seik on mul pudelisse piima valmistegemisega veel meeles sellest ajast, kui mul endal veel lapsi polnud. Pidin tegema piimasegu valmis ja mingil veidral põhjusel kasutasid lapse vanemad pudeli jahutamiseks klaasist anumat. Panin siis kuuma piimapudeli klaasi sisse külma vette, vahepeal testisin tähtsalt, kas piim juba on paras ja selgus, et oli liiga maha jahtunud.

 

Mis seal siis ikka – valasin klaasist külma vee ära ja panin kuuma vee asemele. Mis te arvate, mis siis juhtus? 🙂 Loomulikult läks see klaas puruks temperatuuri liiga kiirest vahetusest. Sellest ajast peale olen mina ja ka selle lapse vanemad kasutanud piimapudeli jahutamiseks/soojendamiseks alati ja eranditult plastikust topsi või kastrulit.

 

Igatahes ootame selle asjaga ja kui pean detsembrikuu niimoodi vastu, et ma šokolaadi, mandariine ja piparkooke süüa ei saa, siis ei ole ka rinnapiima ärajätmisega kiiret. Minu figuurile mõjub igal juhul ju hästi!

 


Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja jaanuaris sündis meie perre ka kolmas laps. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

 

Tuulerõuged tabasid lapsi

Kellakeeramine ja tuulerõuged

Mingil veidral põhjusel on kõik mu lapsed kellakeeramisse kuidagi loomulikul moel suhtunud. Ehk et nende puhul on märgata nädalaid varem, et midagi on nende päevarütmiga kuidagi sassis. Juba mitu nädalat on kõik Karli päevatoimetused umbes tunni võrra hilisemaks läinud. Nii hommikune ärkamine, päevauned kui õhtune magamajäämine.

Loe edasi

Karl on tragi poiss

Tita võttis kaalus vähe juurde

Käisime Karliga perearstil kaheksanda kuu ülevaatusel ja saime teada, et viimase kuu ajaga on väikemees ainult 80 grammi kaalus juurde võtnud ja kasvanud ühe sentimeetri. Seda on üpris vähe, kuid meie kasuks räägib see, et muus osas on põnn väga tragi.

Loe edasi

Beebi liigub aktiivselt

Kaheksa kuud koos beebiga on lennanud kiiresti

Kaheksa kuud on meie väike tita siin juba rõõmustanud ja see aeg läheb tõesti kiirelt mööda. Päevad koos beebiga on pikad ja kuud lühikesed 🙂

Loe edasi

Unekoolist oli titale abi

Kuidas meid aitas unekool?

Unekooli idee on selles, et lapsel on vaja uinumiseks rahu ja turvatunnet, mitte lohutust ega kaasatundmist. Ja last rahustatakse seal, kus ta lamab – kui ta on kärus, siis rahustatakse laps maha kärust välja võtmata. Kui laps on voodis, tuleb laps maha rahustada voodis ja teha seal ka  öised mähkmevahetused, veelonksu andmised jms.

Loe edasi