Karl on tragi poiss

Tita võttis kaalus vähe juurde

Käisime Karliga perearstil kaheksanda kuu ülevaatusel ja saime teada, et viimase kuu ajaga on väikemees ainult 80 grammi kaalus juurde võtnud ja kasvanud ühe sentimeetri. Seda on üpris vähe, kuid meie kasuks räägib see, et muus osas on põnn väga tragi.

Loe edasi

Beebi liigub aktiivselt

Kaheksa kuud koos beebiga on lennanud kiiresti

Kaheksa kuud on meie väike tita siin juba rõõmustanud ja see aeg läheb tõesti kiirelt mööda. Päevad koos beebiga on pikad ja kuud lühikesed 🙂

Loe edasi

Unekoolist oli titale abi

Kuidas meid aitas unekool?

Unekooli idee on selles, et lapsel on vaja uinumiseks rahu ja turvatunnet, mitte lohutust ega kaasatundmist. Ja last rahustatakse seal, kus ta lamab – kui ta on kärus, siis rahustatakse laps maha kärust välja võtmata. Kui laps on voodis, tuleb laps maha rahustada voodis ja teha seal ka  öised mähkmevahetused, veelonksu andmised jms.

Loe edasi

laps hakkab magama

Väsitav trall magamise ümber

Ühel ilusal päeval juhtus nii, et meie väike beebi Karl, kes varem magas alati väga hästi ükskõik kus, ei olnud nõus enam oma voodis kröömigi magama. Algas kurnav magamise trall.

 

Loe edasi

PUhkus Eestis

Peaaegu päris ja tõeline puhkus

Igal suvel on meil suve alguses suured plaanid, mida kõike pika puhkusega ette võtta võiks ja alati on suve lõpus kurb meel, sest me pole mujal olnudki kui ühtede vanemate juures ja teiste juures ja natuke kodus ja kõik. Kuna lapsed on aga juba nii suured, siis sel korral oli neil soovinimekiri ning peab ütlema, et saime päris üksjagu tehtud-nähtud. 

 

Seekord alustasime peaaegu puhkusega mai lõpus loomaias – enamuse ajast veetsime küll seikluspargis, aga loomi nägime ka. Enne päris puhkust sattus ette veel jaanipäeva ümbruse nädal, kui lastega ja abikaasa õe ja tema lastega Viljandis suvitasime.

 

Juuli alguses käisime sõpruskonnaga Kablis, abikaasa sünnipäeva puhul Laulasmaa Spas ja ühel toredal päeval võtsin ma ette lastega Ääsmäe loomapargis käigu.

 

Jätkasime koduaias naabritega grilliga ja seejärel tuli ootamatult kätte üks päris puhkus – reis Ida-Virumaale. Käisime Kiviõlis, Kundas, Narvas ja Narva-Jõesuus Meresuu spaas. Kodu poole teele asudes tekkis mõte reisi veidi pikendada ja käisime läbi abikaasa vanavanemate haualt Tudulinnas.

 

Kuna nii kaugele juba sõitsime, siis tekkis järgmine plaan – viiks suuremad lapsed vanavanemate juurde Põlvasse. Tehtud-mõeldud. Sama päeva hilistel öötundidel jõudsime koju tagasi. Karlile oli see autosõit küll viimane piir ja võtsime nõuks mitu päeva temaga autoga kuskile mitte liikuda.

 

Pulmast folgini

Selle suve kõige pidulikum sündmus oli sõprade pulm Tartus ja Otepää lähistel, kus me ainult Karliga käisime. Suuremad lapsed jäid mõnusasti vanavanemate juurde veel toimetama.

 

Täiesti ootamatult sattus just samale nädalavahetusele ka avatud talude päev ja käisime tutvumas Andre juustufarmiga ning ühe hobusetalliga sealsamas kandis. Õhtu lõpetuseks käisime veel Põlva rannas, kus lapsed said mõnuga värskes õhus liikuda.

Puhkus jätkus Viljandis, kus oli õige pea algamas folk. Selleks ajaks koguneme ikka minu ema juurde Viljandisse, et siis koos olemist ja folkimist nautida. Meie pere piirdus tavapärase “käisin-korraks-folgi-alal-söömas” peoga 🙂 Nädalavahetuse lõpetas mõnus kodune spaa minu akvahoolikust isa juures.

 

Lottemaast Helsingini

 

Juuli viimaseks päevaks olime jätnud omale võimaluse minna Lottemaale. Konkreetset plaani polnud, aga asjalood kukkusid nii välja, et pidime Viljandi kodust evakueeruma terveks päevaks ja ilm oli ka parajasti hea, nii et sedasi me Lottemaale mineku ette võtsimegi.

 

Saime veel pisut Viljandis olekut nautida ja marju korjata ning oligi aeg kodutee ette võtta, kus mind ootas 25 liitri punaste sõstarde moosiks keetmine. Selle suve grilliüritus sõpradega toimus pulma-aastapäeva eel meie oma koduaias.

 

Pikk puhkus jätkus päevareisiga Helsingisse. Käisime ainult loomaaias ja natuke kesklinnas. Üht selle suve mõnusamat päikselist ilma saime nautida abikaasa tädi juures.

 

Neid ilusaid ilmasid tuli paar tükki veel, nii et võtsime ette Pirita seikluspargi ja endalegi ootamatult käisime Pirital rannas. Käisime veel ka Vääna-Jõesuu rannas priimusega süüa tegemas, kus oli nii jahe, et üleriideid seljast ei saanudki. Parim rannailm sai üle elatud hoopis päev hiljem Stroomi rannas.

 

Selle suve teise sooja ilmaga käisime Vembu-Tembumaal, kus lapsed said suisa veeski hullata. Terve päev läks ära – süüa tegime seal võimaldatud grillide asemel hoopis priimusega. Ja see päev oli küll täiesti sada protsenti tõeline puhkus!

 

Lasteaeda nädal hiljem

 

Kui abikaasal puhkus läbi sai, olime õnneks juba kodus pisut kohanenud. Lastega läks aga hoopis sedasi, et nad said nädala lasteaiapikendust – viisime nad veel viimast nädalat Põlvasse suvitama. Karliga võtsime aga ette 21,7 km elamusmaratoni Värskas.

 

Kokkuvõttes oli meie pere suvi väga tegus – saime niisama olla ja saime ka hulga elamusi kogutud, mida tulevastel aastatel meenutada. Mõned tegevused soovinimekirjast jäid veel mõnda teist korda ootama.

 

Õppisime sel suvel seda, et teiste järele ei tasu ootama jääda ja nüüd on meie peres meid nii palju, et meist piisab täiesti 🙂 Kui vanavanemad või sõbrad parajasti meie ettevõtmistega ühineda ei saa, siis polegi midagi katki.

 

Teise asjana tõdesime, et laste tehtud plaanid on ikka väga toredad ja kui plaan juba kuskil seina peal kirjas on, siis on tõenäosus, et midagi tehtud-nähtud saab, oluliselt suurem.

Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja jaanuaris sündis meie perre ka kolmas laps. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

 

laps liigub palju

Seitsmekuune ronib ja “räägib”

Karl on vahepeal 7 kuud vanaks saanud ja terve hulk uusi oskusi ka selgeks saanud. Näiteks jutustab ta justkui “sõnadega” – lemmikuks on “äta/ota”. Ka ronimine meeldib talle – rõdu lävepakust üht- ja teistpidi üleronimine ei ole enam mingi väljakutse. Vannitoa kõrgemast astmest saab seitsmekuune samuti hästi üles.

 

Vahel natuke väsinuma peaga tuleb muidugi ka ümberkukkumisi ette. Kõhult seljale liikumisi tuleb ka juba tihedamini ette, aga siiski on need veel üpris ootamatud. Nimelt juhtub see enamjaolt siis, kui ta üritab ennast küljele ja natuke istuvasse asendisse ajada.

 

Lisatoiduga on keeruline

 

Lisatoiduga meil nii hästi ei edene kui võiks. Seoses atoopilise dermatiidi ja paljude toiduainete vastu tundlikkusega ei saa me suvaliselt kõiki mõnusaid värskeid köögivilju/puuvilju või marju pakkuda.

 

Alustasime riisi ja hirsi helvestest tehtud putrudest. Lisasin pirni või koduaia õunu ja killukese võid või natuke oliiviõli. Köögiviljadest pole me suvikõrvitsast ja lillkapsast kaugemale jõudnud.

 

Mõtlesime, et kui tita on seitsmekuune,  võtame ette ka liha tutvustamise ja alustame kanalihaga. Siis tabas põnni aga üks korralik suur nohu. Lisaks naha reaktsioon minu söödud toidule (ilmselt kreeka jogurt pluss nipet-näpet muid asju) ja köha. Seega uute asjade tutvustamine peab nüüd natuke ootama. Lisatoit ei lähe praegu haigusega üldse kaubaks.

 

Rasked ööd

 

Ka ööd on meil väga rahutuks muutunud. See pidi muideks väga tavaline olema selles vanuses lastel. Pidi peale kõige muu veel 8-9 kuu paiku hullemaks minema.
Laps avastab oma mina ja selle, et ta on eraldiseisev isiksus, mitte enam osa emast. Sellega seoses muutub ka turvatunne ja oma voodis magamise vastu võib tekkida tõrge.

 

Igal pool räägitakse palju sellest, et see ongi tavaline, et beebid öö läbi ei maga ja vajavad ikka toitu öösel ja lähedust jne.

 

Ühest viimasel ajal loetud raamatust olen ma aga hakanud natuke paremini mõistma nii Karli ööunede ängi kui ka oma suuremate laste magamamineku probleeme. Kuna me selle teemaga alles värskelt tegeleme, ei ole mul hetkel suuremat tarkust sellest veel lähemalt kirjutada.

 

Hüpoallergeensed pesuvahendid

 

Küll aga võtsime uneprobleemide ja Karli viimatise haiguse algusega seonduvalt käsile pesuvahendi vahetamise ja see on üks väga suur mure ja üüratu ettevõtmine. Näiteks soovitatakse beebide riided ja voodipesu pesta a la miniriski või neutrali või muu hüpoallergeense pesuvahendiga.

 

Kuna ainult ühtede asjade eraldi vahendiga pesemisel pole suurt mõtet kui masinas muid vahendeid kasutatakse, siis tuleks ju pesta kõik pere riided jms sama vahendiga.

 

Pean tunnistama, et aastaid tagasi kui seda katsetasime, ei olnud mu valged riided enam valged, vaid kergelt hallika varjundiga (jah, ma sorteerin väga usinasti pesu ja valge pesu hulka muud värvi asju ei satu).

 

Ka 60 kraadiga pestes lõhnasid meie rätikud hiljem kasutades pärast niiskeks saamist nagu vanad sokid. Mis tähendab, et me liikusime tagasi siiski muude vahendite juurde.

 

Päris tavalised odavad poe omad ei ole, aga hüpoallergeensed otseselt ka mitte. Nüüd kui tekkis mure, et mis me siis teeme ja kuidas kõik voodipesud siin näiteks uuesti hüpoallergeense vahendiga läbi pestud saame (sest võib-olla on veel mingit vana vahendit kapis olevates pesudes sees), siis head lahendust välja ei mõelnudki.

 

Juba õige pea on Karlil ja minul allergoloogide visiidid ja siis saab loodetavasti selgemaks, kas me peame selle pesuvahendi probleemiga edasi tegelema või on asi milleski muus.

 

Seni kaalun pesu ära enne kui masinasse panen, et saaks pesuvahendit varasemast paremini doseerida, kasutan alati lisaloputust ja seni kuni kannatab, kuivatan pesu õues. Täiendavalt klopin voodipesud enne õues ära, kui need voodisse panen. Vaatame, kuhu see meid edasi viib.

 


Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja jaanuaris sündis meie perre ka kolmas laps. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

 

Laps on hakanud sööma putrusid.

Lisatoidu aeg on käes

Põnn sai vahepeal kuuekuuseks ja see tähendab, et rinnapiimale lisaks peaks hakkama ka muid maitseid tutvustama ja lisatoidu peale mõtlema.

 

Kuna Karl on väga aktiivne ja ta ühe ärkveloleku ajal võib sattuda meie 84 ruutmeetri vabal põrandapinnal põhimõtteliselt igale poole, siis jääb ilmselt rinnapiimast ka selles suhtes juba pisut väheks ja oleks natuke tummisemat toitu vaja juurde saada.

Loe edasi

Karl käputab

Vahva päev Helsingis

Selle suve üheks sooviks oli meil välja valitud käia ühe päeva Helsingis. Kui varem on see tundunud alati üks suur ettevõtmine, siis seekord tegime plaani üpris eksprompt – laias laastus teadsime, et tahame minna ja lõplik otsus teisipäeval minna tuli tegelikult esmaspäeva pärastlõunal.

 

Põhiline soov oli loomaaeda külastada – väiksemad põnnid on lõbustuspargi jaoks liiga väiksed ja ainult meremaailma või linna peale nagu ka ei tahtnud minna. Reisiseltskonda lisandusid meie perele lisaks minu ema kaaslasega ja abikaasa vanemad.

Loe edasi

Tita jäi põrandal magama

Kuus kuud titat, kuus kuud rõõmu

Karl sai vahepeal täiesti ootamatult kuus kuud vanaks. Sel korral läks õnneks ja saime täitsa õigele päevale oma tähistamisega pihta – tegin sel puhul ühe kuhja munata muffineid, mis kõikidele sööjatele väga meelepärased olid. Toiduvalmistamise ajal väsis väikemees ära ja jäi koridori põrandale magama, minu king kaisus.

 

 Meie kuuekuune põngerjas on juba väga asjalik – ta suhtleb hoolega, püüab teiste laste mängudes osaleda ja suudab samas täiesti edukalt ise ennast lõbustada kui kedagi teist juures pole ja näiteks nälg või märg mähe meelt kurvaks ei tee.

 

Sööb ta endiselt ainult rinnapiima – see on jälle nende allergiatega seotud. Sellises olukorras soovitatakse lisatoiduga pigem pisut hiljem alustada ja väga täpselt jälgida, millele ja kuidas laps reageerib.

 

Siiani on Karl olnud täiesti rinnapiimal ja saanud maitsta paaril korral toorest pirni ja närinud värskeid väikseid kurke närinud. Võtan hoogu, et lillkapsas ette võtta. Õnneks on juba igasugust head eestimaist värsket köögiviljakraami saada. Vaikselt hakkame neid siin järgmise kuu jooksul katsetama.

 

Tragi laps

 

Meie põngerjas on üldse igati väga tragi – lisaks roomamisele käputab ta ka usinasti. See lõpeb vahel natuke nutuselt, sest kõhtu maast lahti sakutades ja põlvedele toetades kipub tasakaal ära minema ja kõhult seljale maandudes saab nii mõnigi kord pea natuke haiget.

 

Ükski mänguasi või muu meelepärane asi liiga kaugel pole ja loomulikult on kõige lemmikumad asjad keelatud – nii on näiteks minu ema juures olles kõige populaarsem sihtkoht köögis asuv kassi toidukauss. Sinna on hea näpud sisse lükata või siis veetops ümber tõmmata.

 

Põnn magab hea meelega esimese une kärus – kui hommikused äratused 7 paiku toimusid, siis tuli poole üheksa ajal juba uni peale ja vahel kippus see suisa kolmele-neljale tunnile venima. Teiseks uneks olen teda tema oma voodisse (ema juures olles on selleks reisivoodi) sättinud ja ka seal on uni väga magus olnud.

 

Häda haigustega

 

Ei saanud kuues kuu mööduda ilma suurema haiguseta – bronhiit kimbutas teda jälle ja pidime jälle auru tegema hakkama. Lisaks oli pisikesel nahk ikka väga korrast ära. Miski tekitas talle kogu aeg reaktsiooni ja me ei saanud jälile, mis see on.

 

Kuni ma siis lõpuks lugesin Sandra Tammi ülevaadet histamiini ja toiduainete teemal ja jõudsin jälile, et üks suurematest kurja juurtest oli meil hapukoor. Nii lihtne asi ja tekitas nii palju probleeme. Nädal aega pärast selle menüüst välja jätmist muutus lapse nahk nii pehmeks ja väljaheitega pole ka ühtki probleemi enam.

 

Allergiaid uurime sellegipoolest ja värskeid uudiseid sellel lainel peaks juba kindlasti järgmisel korral olema. Õige pea õnnestub ka kuuenda kuu arstivisiit teha ja siis saame järgmised mõõdud ja kaalud ning saame teada, mida arvab meie tita arengust neuroloog.

 


 

Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja jaanuaris sündis meie perre ka kolmas laps. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

 

 

Spaas kolme lapsega

Peaaegu puhkus – kolme lapsega spaas

Me saime ka enne päris suvepuhkust ja suviseid sõitmisi kogemuse võrra rikkamaks – läksime kolme lapsega veekeskuse mõnusid nautima! Selgus, et kolme lapsega, kellest üks titt, saab spaas kenasti hakkama.

 

Kuuleme muudkui sõpradelt ja laiemas pereringis, kuidas üks ja teine pere lastega spaades st veekeskustes käivad. Kuna ma ennast suuremaks veesõbraks ei pea, on see natuke minu taha jäänud ja teisalt kuna mu kallil kaasal oli veel pool aastat tagasi suur miinus prillidel, ei olnud ka tal väga motivatsiooni kuskile veekeskusesse minna. Lapsed on meil muidugi kõik väga suured veesõbrad!

Loe edasi