hindamist ei tohiks olla

Kuidas sekkuda kooliprobleemidesse?

Kas sekkuda või mitte, selles on küsimus. Kirjutasin eelmises postituses  lapse koolisaagast, kus juba teisel ja kolmandal koolinädalal tuli laps koolist koju infoga, et nende motiveerimiseks kasutatakse kleepse, komme ja mängu, kus lugemisel jutujärje kaotanud lapsed peavad püsti tõusma.

Loe edasi

Lapse käitumisprobleemida näitavad, et lapsevanem on kuskil midagi valesti teinud

Mida teha, kui laps märatseb, lööb või hammustab?

Usun, et lapse pulbitsevate emotsioonidega oleme kõik kokku puutunud ning see küsimus on keerelnud iga ema peas. Kohe tekivad hirmud, et mis minu lapsest nii saab ja mida ma küll olen valesti teinud. Kõige suurem mure on aga: mida edasi teha, kui laps märatseb?

 

Loe edasi

Sass metsas seenel

Mida teha, kui laps kasutab vandesõnu?

“Ärgake, tšjordid!” Ei, ma ei kuulnud valesti. Täitsa selgelt kostus läbi une Sassi hele, aga nõudlik hääl, mis teatas, et meie, tšjordid ehk siis kuradid (черт – vn.k.) peame ärkama. Naersime Alekseiga nii, et pisar silmanurgas. Ennast pole ollagi, aga räägib nagu elunäinud meremees!

 

Paraku pole see ainus ”pärl”, mis Sassi suust lendu on läinud. Eriliste krõbedusteni on tal veel pikk maa minna, ent kui kodus kasvab teismeline, kes koolist ja väljaspool seda kogub sõnavarasse igasuguseid moodsaid noorte prääksatusi, siis nad tahes-tahtmata kõlavad meie majapidamises nii hea kui halva tuju korral.

Meie oleme küllalt igavad siin vallas, sest Aleksei kategooriliselt kunagi ei kasuta vandesõnu ja minul on käibel vaid seesama sarviline.

Loe edasi

Beebi liigub aktiivselt

Kaheksa kuud koos beebiga on lennanud kiiresti

Kaheksa kuud on meie väike tita siin juba rõõmustanud ja see aeg läheb tõesti kiirelt mööda. Päevad koos beebiga on pikad ja kuud lühikesed 🙂

Loe edasi

Millal võiks laps jääda päris üksi koju?

Ma ei tea, kas ma nüüd ainult selle tõttu kanaema olen, aga minu poeg pole kunagi olnud päris üksi kodus. Mõtlen, et päris üksi ehk näiteks tund aega üksi. Muidugi on juhtunud, et lähen viin prügi välja või käin korra parklas autos midagi toomas-viimas ja väikemees on seetõttu 5-7 minutit üksi. Aga et jääks üksi koju ja päris kauaks – pole veel juhtunud.

 

Loe edasi

Kollane ajakirjandus on populaarne

Miks meid huvitab kollane ajakirjandus?

Keskkoolis oli mul väga hea füüsikaõpetaja. Kahju, et ma seda taipasin alles siis, kui kool ammu läbi. Tema aga taipas ilmselt pikemat aega, kui lollid me ikka oleme ja mingi hetk lihtsalt loobus oma tarkusi meiega jagamast.

 

Füüsika kontrolltöödeks oli kõige lihtsam valmistuda. Kirjutasin kodus töö valmis, sedasi et mitte ühtegi kohta paberil tühjaks ei jääks, kuhu õpetaja saaks punase konksu teha.

Loe edasi

Murega maadlemine

Ja tuligi see sügis oma kümne murega…

Suvel sügist oodates olin ootusärevust täis. Kõik pidi ju muutuma, laps läheb kooli, mina ülikooli. Maamajal peaks sügiseks katus peal olema, kujutasin ette, et hiljemalt suve lõpus aitan mehel voodrilaudu rootsipunaseks võõbata ning jõuludeks on ka ahi sees. Oeh, elu tundus kulgevat uut ja huvitavat rada pidi. Kuid tundub, et olin end taaskord unelmatega üles kütnud ja nüüd on pilve pealt alla langemine valus.

 

Mitte, et ülikool nüüd nii kehv oleks või et lapsele oma koolis ei meeldiks, õnneks seda mitte. Olen juba mõne toreda inimesega tuttavaks saanud loengutes ja ka laps tundub kooliskäimist nautivat (kuigi inglise keele kodutöid peab talle kümme korda meelde tuletama õhtu jooksul, oeh, millal nad ise tegutsema hakkavad???), kuid on asju, millega ma ei olnud arvestanud.

Loe edasi

hindamist ei tohiks olla

Hindamist ei tohiks olla, kuid õpetaja ikka premeerib ja karistab

Taas koolis käia on raske. Meie pere esimese klassi juntsul tõenäoliselt mitte nii raske kui mul lapsevanemana, kes ma olen peale enda isikliku koolitee läbimist vahepeal natuke targemaks saanud. Muidugi juba esimest korda klassijuhatajaga kohtudes kergelt hinges kihvatas, kui õpetaja sarkastiliselt uut kujundava hindamise süsteemi lapsevanematele lugulaulude kirjutamiseks nimetas ning lubas välja mõelda mingi alternatiivse tagasiside andmise viisi, nt kleepsud vms.

Loe edasi

hirmud ja stress

Mida siis lastele õpetada ja KUIDAS?

Süsteemipõhine õpetus on muutumatuna töötanud sadu aastaid… ja siis me loodame teistsuguseid tulemusi. Inimesed on stressis, ei saa enda eluga hakkama, lokkavad sõjad, lastena käituvad poliitikud, stressis lapsevanemad ja õpetajad… ja me loodame, et meie lapsed saavad õnnelikeks?KUIDAS KÜLL KUI LAPS ÕPIB EESKUJUDELT JA EESKUJUD ON OMADEGA PEKKIS?

 

Loe edasi

Unekoolist oli titale abi

Kuidas meid aitas unekool?

Unekooli idee on selles, et lapsel on vaja uinumiseks rahu ja turvatunnet, mitte lohutust ega kaasatundmist. Ja last rahustatakse seal, kus ta lamab – kui ta on kärus, siis rahustatakse laps maha kärust välja võtmata. Kui laps on voodis, tuleb laps maha rahustada voodis ja teha seal ka  öised mähkmevahetused, veelonksu andmised jms.

Loe edasi