isa ja poeg

Kui lapsed tahavad lendu pista

Kas te olete tähele pannud, et lastel on suur kihk lendamist katsetada: madalalt, kõrgelt, ettenähtavatest kohtadest ja täiesti ebareaalsetest paikadest – nad lihtsalt leiavad need äratõukekohad üles ja püüavad linnuna õhus pareerida. Isegi korduvalt, hoolimata sellest, et tavaliselt lõpeb see kiire maandumisega.

Loe edasi

Jõuluaeg tekitab massipsühhoosi

Kas alanud on hullumeelne jõuluaeg?

Rahaasjade teabekeskuse mullune jõulu-uuring näitas, et kolmandikule eestimaalastest on jõuluaeg majanduslikult liiga koormav. Inimesed peavad nuputama, kuidas detsembris oma pere eelarvega toime tulla. Kas me peame aga kulutama nii palju kinkidele, toidule ja kontsertidele? 

 

Loe edasi

Haigus haiguse järel

Üks haigus haiguse järel

Karl on juba kümnekuuseks saanud! Uskumatult kiirelt lendab aeg. Kaalusid ja mõõtusid meil hetkel veel pole, aga sellest pole midagi. Küll me need ka mõne aja pärast perearstilt saame. Viimane kuu aega, isegi poolteist, alates oktoobri algusest, on olnud keeruline ja raske aeg tervele perele, sest üks haigus ajab teist taga.

 

Loe edasi

Kuidas abistada enneaegse lapse vanemaid?

Kuidas saame toetada enneaegse lapse peret?

Pühapäeval, 26. novembril peeti Tartu Ülikooli-Jaani koguduses enneaegsete laste teemalist ümarlauda. Kohal viibisid mitmed isikliku kogemusega inimesed ning oma ala professionaalid, kes enneaegsete lastega igapäevaselt kokku puutuvad.

Loe edasi

Asjad tõstavad staatust?

Kas asjad teevad minust selle, kes ma olen?

Olen lapsepõlves tundnud puudust ilusatest riietest, neidude elu juurde kuuluvatest vidinatest ja kohati ka toidust. See ei ole see, mida ma lahata tahaksin, vaid lihtsalt tõdeda, et kõik see määrab meie elu. Kahekümnendates arvasin, et mida rohkem asju mul on, mida suurem teler ja vingem telefon, seda aksepteeritavam ma olen. Sest asjad teevad minust selle, kes ma olen. Aga kas ikka teevad? 🙂

Loe edasi

ema armastus

“Ema käed on tehtud hellusest ja lapsed magavad hääletult nende peal.” (Victor Hugo)

Mulle meeldivad hullult raamatud. Muidugi mitte kõik, pigem need, mis minus mingisugust emotsiooni tekitavad, mulle mind huvitavas valdkonnas mõne uue teadmise annavad või mõtlema panevad. Raamat, mis mind elu jooksul kõige rohkem naerma on ajanud, on „Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas“. Ja kõige rohkem nutnud olen ühe raamatu peale vist sel suvel, kui lugesin noortele mõeldud teost „Kui koletis kutsub“. Ja nüüd vaatasin selle raamatu põhjal tehtud filmi ning nutsin taas lahinal.

 

Loe edasi

Kool ja lasteaed algavad

Ma tean, et meie haridus ei ole jätkusuutlik ega tee kedagi õnnelikuks… Mida siis oma lapse heaks teha?

Kui ma sain nn suureks ja olin maha joonistanud kõik kohustuslikud ringid (põhikool, gümnaasium, ülikool, mees, laps, maja, koer, auto) sain ma aru, et see ei ole elu… Ja kui ma põrkusin vastu päris probleeme (ma ei osanud olla last mitte kahjustav ema, ma ei osanud olla elukaaslane) taipasin, et oh sa raks: mul ei olegi eluks vajalikke oskuseid…

 

Loe edasi

viirushaigus tekitas nohu

Üle pika aja on väikemees jälle viiruse küüsis

See pikk aeg on meie jaoks siis 2,5 kuud. See on ajaliselt nagu terve suvi. Ja eriti väikemehe jaoks on see aeg pikk.

Loe edasi

koos on naisjalgpallurid

Saame kokku!

Igapäevaselt ei ole ma eriline sõbrannataja, ehkki suhtlen ju kogu aeg inimestega, aga vahel piuksatab sees, et teeks midagi ägedat! Nagu kõigil, on ka minul erinevaid tutvuskondi, kellega mingil eluhetkel on palju läbitud, siis aga mitte: lasteaed, kool, ülikool, spordiharrastused, hobiringid, naabrid vms. See ei tähenda, et need inimesed on meelest lännu, lihtsalt kokkupuuteid enam pole. Isegi sugulastega saab ju valdav enamus meist kokku sünnipäeval, pulmas ja matustel.

 

Loe edasi

enneaegsete beebide päev

Enneaegsete laste päeval värvitakse hooned violetseks

 

Minu poeg on enneaegne, sündinud 35+4 rasedusnädalal. 17. november on üle maailma enneaegsete laste päev, oma toetuse näitamiseks ja teema teadvustamiseks värvivad paljud asutused oma hooned sel päeval violetseks.

Loe edasi