Kui laps hakkab katsetama kosmeetikaga

Ma olin kogu oma lapsepõlve selline poisilik tüdruk. Püksid jalas ja kuskil jooksmas, ronimas või koos poistega onne ehitamas. Pükse kandsin ma järjepidevalt tegelikult kuni hiliste kolmekümnendateni ja nii umbes paarkümmend aastat tagasi on mind ka meesterahva pähe tantsima kutsutud :-).

Praeguseks moodustavad suurema osa mu riidekapist ikka kleidid ja seelikud. Nimelt on mul nö sukapükste kiiks, ehk mida värvilisemad ja erilisema mustriga need on, seda suurem tõonäosusega ma nad ka ära ostan.

Loe edasi

Maarika armastab vaaritada erinevatele maitsetele

Armastan vaaritada igale maitsele

Minu lapsepõlvekodu peolaulalt ei puudunud kunagi kartulisalat. Lugesin millalgi oma vanu sõbrapäevikuid (need, kus kirjas lemmiksöögid/joogid/laulud ) ning järjepidevalt olin ma sinna kirjutanud, et minu lemmiksöök on viinerid ja kartulisalat.

Nüüd on aga sedasi, et minu abikaasa hapukoorega salateid ei söö. Ka kurgi-tomatisalat oli lapsepõlves hapukoorega, selle sisse käib meil juba aastaid oliiviõli, aga kartulisalatit õliga on vist liig teha. Minu peolaual kartulisalatit ei leia, pigem on seal mitut erinevat sorti „jänesetoitu“ ja juurikaid.

Ma olen pärist suurest perest ja meie köögis keedeti kartuleid ikka väga suure potiga. Kui ma siis ükskord omaette elama hakkasin, läks ikka tükk aega aru saamaks, et meile piisab ka viiest kartulist ja pisikesest kogusest kastmest sinna kõrvale. Toiduraiskamine või õigem oleks öelda-  ära viskamine, on teema, mis ajab mul harja punaseks.

Loe edasi

Laps loeb raamatut koolivaheajal, kuid vanematel on peamurdmist, mida laps võiks veel teha

Appi, koolivaheaeg!

Ma ei tea, kuidas teistes peredes, aga meile valmistab koolivaheaeg pehmelt öeldes peavalu. Loomulikult on tore, et mina saan kauem magada, rahulikult silmad pähe joonistada ja rõõmsalt kella kümneks tööle minna. Ja nüüd tulebki see suur AGA – mis lapsest saab?

Muidugi on meil olemas vanavanemad, kuid olgem ausad – ega kümnene sinna enam eriti ei kipu. Pealegi on meie vanavanematel arusaam,et kuna nende poeg on veel gümnaasiumi viimases klassis, siis ilmselgelt on meie pesamunast piiga nende arvates sülelaps. Kas ta ikka oskab üksi üle tee minna, äkki ta eksib ära? jne.

Loe edasi

Koolivormi kiituseks

Mina olen üks nendest emadest, kes pooldab koolivormi. Pooldan nii tulihingeliselt, et kord kui selle teemaga taas lastevanemate koosolekul  päevakorrale tulin, oli mul tunne, et saan kohe ühelt lapsevanemalt kotiga vastu pead.  „Minu laps armastab satsidega kleite“ ja „minu laps väljendab riietega oma loomingulisust“ olid vanemate põhjendused koolivormi vastu.

Minu arvates pole need aga mingid veenvad argumendid ja nii ma sel teemal enam ei peatunud. Kool on koht, kus omandatakse teadmisi, ning igasugune loominguline eneseväljendamine on kooliväline või siis huvialaringi tegevus. Niisiis ma oma lapsele kahjuks koolivormi välja ei kaubelnud.

Loe edasi

Laps kuuse juures, ootab kingitusi

Jõulud – rahu ja vaikuse aeg

Kõik, kes mind vähegi tunnevad teavad, et mulle ei meeldi jõulud. Häbi tunnistada, aga olen kunagi visanud juba kahekümne viiendal kuupäeval kuuse välja… koos ehetega. Kogu selle tralli olen teinud viisakalt läbi sellepärast,et meie majas kasvab väike laps. Laps, kes kuni selle aastani uskus siiralt päkapikke ja jõuluvana.

Loe edasi

Maarika arutleb, kas ta on hea ema

Vitsaga või vitsata?

Tuntud laulusalm ütleb: “Head lapsed need kasvavad vitsata”. Minu meelest on nii, et kõik lapsed peaksid kasvama vitsata. Vähemalt meie peres on sedasi, kuigi mis seal salata – on olnud olukordi, kus lapsed on karistuse n.ö välja teeninud.

Loe edasi