Kutsikas toob rõõmu

Meie uus pereliige – kutsikas Herbert!

Kui meie pere pikakarvaline saksa lambakoer Harly mõned aastad tagasi suri, otsustasime, et järgmine kutsikas tuleb majja siis, kui tõesti tunneme, et me kõik selleks valmis oleme. Ja võtame just selle koera, keda me terve perega tahame.

Loe edasi

Horoskoobi tähemärkidega läheb vahel ühtteist täppi.

Kui palju me oleme horoskoobi usku?

Ma ei ole tegelikult horoskoobi usku. Ei saa ju nii olla, et kogu rahvastik jaguneb kaheteistkümneks tähtkujuks ja kõigil kalade tähemärgi all sündinud inimestel on täpselt samasugune iseloom.

 

Mina just selle sama kalade märgi all sündinud olengi ja erinevaid horoskoope lugedes olen ikka ühiseid jooni endas leidnud. Kalad on tähtkujude seast ühed kõige keerukamad inimesed, kelle käitumine jääb paljudele mõistmatuks. Ma ei saa ikka veel aru, miks mu lähedased seda ikka veel mõistnud pole 🙂

Loe edasi

Kas töötada aias või puhata suvel?

Kas suvel puhata või rügada aias?

Eestlaste poolt palavalt armastatud filmis „ Suvi“ ütleb Teele Tootsi kosides, et temal on seda kuraasi rohkem kui teistel tüdrukutel. Julgen tunnistada, et ka mulle on seda kordades rohkem antud ja seega julgen avalikult öelda, et suvi on minu jaoks puhkamiseks, mitte aias rügamiseks.

 

Mis mõttes, elate maal ja ei kasvatagi kartuleid, kapsaid, kaale? Aga kellele ma neid kasvatama peaks? Meie pere sööb nii vähe kartuleid, et see kogus on mul odavam osta poest.

Loe edasi

Kutsikas oli reisil tubli

Kui kutsikas ootab Lätis

Mu väga hea tuttav pidi hiljuti jäädavalt hüvasti jätma oma lemmikloomaga. Kuna aga majja juba ammu sooviti uut kutsutitte, oligi paras aeg teda otsima hakata. Netiavarustest leidis ta soovitu ja kuna kutsikas teps mitte Eestis ei elanud, tuligi sõit Daugavpilsi plaani võtta.

 

Muidugi jäi mulle pisut arusaamatuks, kuidas saavad kahes riigis sedavõrd erineda tõukoerte hinnad. Saan aru, et nende kasvatamiseks ja aretamiseks kuluvad suhteliselt suured summad (vakstiinid, kiibid, toit jne), aga see hinnavahe on ikka ebanormaalne.

Loe edasi

naera ka enda üle

Naera suve ja iseenda üle!

Suvi on alanud, no vähemalt kalendri järgi peaks olema suvekuu. Aga eks see meie viimaste aastate suvi olegi nagu üks suur naljanumber. Seega seekord selle asemel, et lugeda moraali või manitseda kasinusele, kirjutan hoopis naljakatest juhtumitest enda ja tuttavate elus.

 

Teaduslikud uuringud on tõestanud, et naer on tervislik ning põletab kakssada korda rohkem kaloreid kui kümneminutiline trenn sõudetrenažööril.

Usun, et enamus mu tutvusringkonnast peab mind pigem tõsiseks ja lausa kurjaks inimeseks, aga tegelikult mulle meeldib selline nn. inglise huumor ja ma ei häbene ka enda üle naerda. Ma pean ju oma hiljuti muudetud juuksevärvi kuidagi tõestama.

Loe edasi

Hoolimise anname lastele edasi

Hoolimise kergus või raskus?

Ma tahaks tihtilugu küsida inimestelt, millal nad lõpetasid hoolimise? Milline oli see situatsioon või olukord, mis neid selleks ajendas? Me justkui kappame läbi elu nagu võidusõidu hobused silmaklapid ees, sihiks ainult kindlasse kohta jõudmine. Kas see, et me ei märka, näe ega kuule, elavdab meie elu? Teeb see meid õnnelikumaks?

 

Mina ei oska sedasi elada. Lähen ikka vahele, kui näen ema last raputamas, kuigi olen saanud samas räige sõimu osaliseks… Lähen ikka vaatama, kui maas lamab inimene, olgugi et tegemist on alkoholijoobes magajaga – aga äkki ei ole?

Loe edasi

Jaanipidu sees või väljas

Jaanipidu – kas mõnusad traditsioonid või tarbimispüha?

Mu kõige eredamad mälestused jaanipidudest on ikka lapsepõlvest – eks siis oligi muru rohelisem, taevas sinisem ning suvi soe ja päikseline. Jaanipidu tähendas, et ikka terve küla ja ümberkaudsed inimesed olid kokku tulnud, mängiti mänge, lauldi, esineti ja küpsetati koos šašlõkki.

Hilisõhtul, kui tuli oli ühiselt süüdatud, mängis tantsuks kohalik bänd. See oli meie, laste jaoks ainuke päev suvel, kus võisime pea hommikuni üleval olla. Keegi ei kakelnud ja kui isegi oli liiga purjus inimesi, siis silma nad oma vastiku käitumisega ei jäänud.

Loe edasi

Rattaga tasub sõita rohkem ja tarbida vähem

Soovin tarbida mõistlikult

Inimkond on justkui rändrohutirtsude parv, mis hävitab kõik oma teel. Mitte küll ühe päeva, vaid aastatega. Suhtumisega „pärast mind tulgu või veeuputus“ elavad vaid väga rumalad inimesed. Mina tahaks elada sedasi, et minu ökoloogiline jalajälg oleks imepisike. Eelkõige mõtlen, kuidas tarbida mõistlikult ja teha läbimõeldud oste.

 

Olin hiljaaegu taas sunnitud ostma endale triikraua, vist juba kuuenda oma iseseisva elu jooksul. Olen selline pisut vanamoeline inimene, kes enne kui riided kappi paneb, käib need rauaga üle.

Loe edasi

Klienditeenindajate raske ja vähemakstud töö

Mis juhtub, kui kõik klienditeenindajad hakkavad streikima?

Maarika Kuulmaa artikkel kaubanduskeskuste lahtiolekuaja piiramise kohta tõi palju poolt- ja vastuarvamusi. Maarika klaarib mõningaid arusaamatusi ja küsib: kas siis, kui klienditeenindajad hakkavad streikima, süüdistatakse neid lihtsalt vingumises ja lastakse lahti?

 

Julged avalikult kirjutada – julge ka vastu võtta kriitikat ja negatiivseid kommentaare. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi, mõtteid ja ootusi. Ma ei ole kunagi väitnud, et olen „arvamusliider“. Esitan vaid oma arusaama, mis pole muidugi kõigi jaoks meeltmööda, ja kindlasti ei suru ma oma vaateid kellelegi peale.

Loe edasi

Klienditeenindaja töö on raske

Kui ema on klienditeenindaja

Kunagi teismelisena tahtsin ma väga saada miilitsaks. Mitte punastest tellistest ehitatud GAI putkasse passima või kuskile kontorisse pabereid täitma, vaid pigem just sellist uurijatööd tegema. Ilmselt oli üks põhjus see, et ma juba lapsena neelasin kohutavas koguses raamatuid ja just nimelt krimkasid.

Kahjuks aga pole mulle rohkem pikkust antud kui 157 cm ja olin kindel, et mind just kasvu pärast praagitakse tudengikandidaatide nimekirjast välja. Nii ei läinud ma isegi proovima.

Loe edasi