Aleksei Budõlini peres suheldakse üksteisega palju

Jututamised lapsega – tõsised, lustakad ja nii-nii vajalikud

Alati kui me Sassiga (2,8 a.) käime kusagil, heljub meil sabas jutupilv. Vahel on ta tõsine ja asjalik, teinekord aga lustakas ja naljast pungil. Sass küsib ja mina vastan, ning kui ta ei küsi, siis ma ikka seletan ja näitan ja kommenteerin ümbritsevat.

Samamoodi oli kunagi ka tütar Malenaga, kuid siis sai ta ühel päeval suureks ja targaks. Täna tuleb ta ikka vahel mingeid asju küsima, ent tasub mul veidikenegi laiemalt seletama hakata, kui ta silmi pööritades pahvatab: “Ma ei taha su romaani kuulata!” Kusjuures mul tuleb nii selgelt ette, et ma pööritasin sama moodi silmi, kui mu tark isa midagi selgitada tahtis. Touché!

Loe edasi

Aleksei Budõlin oma naisega, kes ootab teist last

Keisrilõikeid saab meenutada kibeduseta

Kui ma jäin meie esimese lapse ootele, ilmusid mu voodi kõrvale vastavad raamatud. Ka peatükid, mis puudutasid keisrilõiget, lugesin kohusetundlikult läbi, ent hinges valmistusin ikka katsumuseks, mis kulgeb traditsioonilisel moel. Minu hirmud olid pigem seotud lugudega, mida ema rääkis nõukaaegsest sünnitusmajast, või siis stiilis, et tugevad kõhulihased on sünnitusel hoopis takistuseks, aga ka – äkki ma teen ennast selle protsessi käigus täis. Naiivitar, noh!

Rasedus kulges oivaliselt ja veel kaheksandal kuul kolisime oma pisikesest ühetoalisest suuremasse koju, kusjuures ma traavisin treppidest üles-alla nagu üks vahva täissöönud Duracelli jänes. Tähtaeg oli seatud just kuupäevale, mil Aleksei pidi võistlema MMil. Ja medal tuli! Aga sel ööl tegi kõhubeebi sellist rumbat mu kõhus, et silmanurgast pisarat pühkides olin kindel, et tuleb üksi sünnitama minna.

Loe edasi

Judokas Aleksei Budõlin perega

Lõbusad vestlused kakskeelses peres

Meie pere on kakskeelne. Mina kasvasin eestikeelses keskkonnas ja kultuuris ning Aleksei venekeelses. Kuna minu vanemad olid mõlemad õppinud vene filoloogiat, siis kõik oma salajutud rääkisid nad vene keeles ja see tekitas minus alati suurt hasarti, et ära tabada, mida nad ometi seal omavahel seletasid. Enamasti oli see igav poliitika, kuid keel hakkas mulle külge.

Kui me Alekseiga alles hakkasime käima, siis ma ikka püüdsin teda tagant sundida, et ta eesti keele ruttu ära õpiks. Oma rolli mängis siin ka mingi rumal valehäbi teiste ees, sest kui ajakirjanikud hakkasid Aleksei vastu huvi üles näitama, jäi ta vastuse võlgu ega saanud end eesti keeles hästi väljendada. Alekseil ei läinud keele omandamine nii lihtsalt kui minul ja kuidagi iseenesest kujunes meie omavaheliseks suhtluskeeleks vene keel. Täna loen ja kirjutan ma vabalt vene keeles ja isegi paremini kui tema.

Loe edasi

Aleksei Budõlin ja Ilona Toots

Kas noorepõlve armastus jääb püsima?

Kuna meie ühine ajaarvamine Alekseiga sai alguse just täna, jõulupühal, siis ikka vaatad sel päeval enesesse ja ajas tagasi ning mõtiskled selle üle, mis oli ning tuleb. Tihti öeldakse, et nooruse armastus terveks eluks pole võimalik ja see läheb üle, aga mina arvan, et asi pole vanuses, vaid kahe inimese kokkusobivuses ja soovis koos kasvada ja areneda.

Vahel ütlevad inimesed veel, et suhte nimel tuleb teha ränka tööd. Jama! See ei peaks kunagi olema koormav, paha ja raske. Loomulikult on suhtes head ajad ja mitte nii head, aga kui sa tead, et kunagi tuleb pärast raskemat aega jälle see ilus soe ja mõnus aeg, siis on palju lihtsam hakkama saada. Ilmselt kasvabki mõnikord barjäär inimeste vahel nii kõrgeks, et enam ei taha, või pigem oskagi sellest üle ronida. See hinge avatus, mis on vajalik suhte toimimiseks- läheb lukku, luku võti on katki murtud ja mitu seppa peavad seda parandama…

Loe edasi

Ema ja laps Tallinna teedel rändamas

Ellujäämisretked Tallinna teedel

Elame Tallinnas. Kuna autojuhiload jäid mul kunagi lõpuni tegemata, siis ajal, mil Aleksei reisil on, liigun valdavalt ringi bussiga. Ja mulle täitsa meeldib see väike mugavustsoonist välja astumine: lähed päta-päta läbi poriloikude bussipeatusesse, astud sooja uudsesse bussi, mõlgutad omi mõtteid, jälgid naljakaid inimesi ning vurad autodest kiireminigi sinna, kuhu vaja.

Loe edasi

Ilona ootab beebit, kes praegu 3aastane poiss

Teine laps tõi perele uue hingamise

Kui meie perre suurest armastusest ja nagu sportlastel ikka, planeeritult,  15 aastat tagasi laps saabus, oli meile kohe algusest peale selge, et neid armsaid ja hullumeelseid tegelasi meie küll järjest vorpima ei hakka!

Loe edasi