Koer on peres

Neljas laps on saabunud – me võtsime koera

Ei, ei, me ei ole vahepeal taaskord lapsevanemateks saanud, aga pikka aega oodatud ja planeeritud perelisa tuli meile sel nädalal küll. Me võtsime endale koera. Oleme abikaasaga koera võtmisest rääkinud peaaegu sama kaua kui maale kolimisest ja laste saamisest. Lapsed on meil olemas, kuigi üks laps võiks veel olla. Maale oleme ka kolinud, kuigi majaremont alles kestab, nii et nüüd oli paras aeg just koera tulekuks.

Loe edasi

pabertöö on populaarne

Tööst ja tegemistest

Ilmselt ei ole päris kõigil veel meelest läinud meie intsident roosa värviga, mis tekitas palju küsimusi, mis tööga ma siis õigupoolest tegelen, et elu ühel hetkel väga roosa või kasvõi türkiissinise varjundi võib võtta. Ettevõtlus on selle töö nimi.

Kui ootasin meie teist last, hakkasin tasahilju meisterdamisega tegelema. Ma ei ole kunagi eriline kunsti- ja käsitööfänn olnud, aga käisin mõned aastad tagasi trükimuuseumis köitmise õpitoas ning sain sealt pisiku külge. Pärast seda otsisin aktiivselt võimalusi paberitöö õppimiseks ja tegemiseks.

Loe edasi

laps turvatoolis

Kuidas mahutada autosse kolm last?

Lasterikka pere elu on suures osas nagu pikaaegne logistikaprojekt, mille kestel on vaja pidevalt leida vastuseid küsimustele kes, kus, millal, kuidas, kellega, millega, miks ja nii edasi. Viimasel ajal on see “kuidas” meil kohe eriliselt päevakorda tõusnud, sest viiekohalisse autosse on kaht täiskasvanut ja kolme last üsna keeruline paigutada.

Seoses pesamuna kasvamisega oleme juba mõnda aega nuputanud, mida teha autosõiduks vajaliku turvavarustusega. Turvahäll jääb Liisule õige pea väikeseks ja nii on vaja selgeks mõelda, millega see asendada. Variante on meil mitmeid, aga otsuse langetamine on üsna keeruline.

Loe edasi

metskitsed tulevad koduaeda

Loodusõpetus elust enesest

Kui inglise keel kõrvale jätta, on loodusõpetus minu laste lemmikaine. Jah, neil pole veel ametlikult ühtegi ainetundi, sest koolis nad ei käi, kuid inglise keelt ammutavad nad televisiooni ja interneti vahendusel ning loodusõpetus jalutab meile sõna otseses mõttes ise õuele.

Elame keset Eestimaa loodust, põldude ja metsade vahel. Kui maja ostsime, oli see aastaid tühjana seisnud ja kunagi uhke taluhäärber oli hooletu majandamise ning pika üksinduse tagajärjel mõnevõrra metsistunud. Nii juhtuski vahel, et teel ukseni pidi jupp aega paigal seisma, et mitte vanade õunapuude alt põgenevate kitsede alla jääda.

Loe edasi

Lapsed lustisid roosa värvi sees

Minu roosa elu

Täna hommikul magamistoast elutuppa jõudes tundus mulle, et olen unenäos kantud roosad prillid ette unustanud, ainult et need olid vist katki läinud, sest mitte kogu vaatepilt polnud roosa. See-eest need osad, mis tõesti roosad olid, olid seda kohe tõeliselt.

Meie lapsed teavad reeglit, et emme tööasju ei tohi puudutada. Ometi juhtub aeg-ajalt, et nad riiulitel seisvaid paberiplokke lappavad, karpidel sahtleid lahti-kinni lükkavad ja iseliimuvaid poolpärleid imetlevad. Kui nii juhtub, siis tuletame reeglit jälle meelde ja kõik on jälle korras, sest mingit kahju pole sündinud. Seni on see kraam pigem Lennale huvi pakkunud ja Linda mu asjade kallal eriti ei käi. Liisu näriks ja lakuks muidugi kõike, mis kätte saab, mistõttu hoian asju ka töötoas põrandalt eemal. Üldiselt pole aga probleeme olnud ja pigem on häda selles, et nende endi asjad igal pool laiali vedelevad. Täna hommikul oli aga teine lugu.

Loe edasi

Milline aasta!

Aasta alguses ei ennustanud peaaegu miski seda kõike, mis meid 2016. aastal lõpuks ees ootas, kuid võime üsna uhkelt öelda, et saime vist hakkama. Möödunud aasta ei olnud kaugeltki minu elu parim, aga kohe kindlasti oli see viimastest aastatest sündmusterohkeim.

Jaanuaris olime rõõmsalt kolmanda lapse ootel ja kõik oli justkui kenasti. Elasime perega päris oma korteris ja lapsed käisid linnas lasteaias. Veebruaris saime maja juurde ehitaja, kes peagi suure hooga ehitama hakkas. Kohe nii suure hooga, et mitu aastat seisnud tööd valmisid justkui üleöö – vanad seinad võeti maha, kerkisid uued, majaplaan muutus ja vana maja hakkas ühtäkki tõesti kodu meenutama. Mina lõpetasin enda jaoks juba mitu aastat pigem hirmsa punnitamisena tundunud ettevõtmise ja hakkasin asja rahulikumalt võtma.

Loe edasi

Lapsed jõuluetendusel

Kultuuritu teatrielamus

Käisime hiljuti lasteaiarühmaga teatris jõuluetendust vaatamas. Ühine väljasõit oli vahva, kuid ometi jäi sellest käigust suhu kibe maik ja kadus igasugune isu lastega veel kuskile minna.

Loe edasi

Ema tegi koos oma lastega seepe

Lapsed appi!

Ma ei tea, kuidas teil kodus asjad käivad, aga meie preilid tahavad emmet-issit pidevalt aidata. Tihtilugu nende abi vastu võtta ei saa, aga vahel lastel ka veab.

Loe edasi

Mida teha nutikate lastega?


Iga päev vaatan oma lapsi ja imestan, kui nutikad nad on. Mina omal ajal ei osanud pooltki nii paljut kui nemad, ma isegi ei üritanud. Ka nemad ei ürita, vaid tunduvad teadmisi ja oskusi justkui käsnana imevat. Aga kas see ikka on hea?

Loe edasi