Aga meil algas puhkus – jälle!

Septembrist on saanud oktoober. Ja mis siis, et ongi juba sügis, ootab meid ees nädal aega puhkust. Ei lähe kuskile reisile, vaid naudime kodumaa sügist.

Loe edasi

Millal võiks laps jääda päris üksi koju?

Ma ei tea, kas ma nüüd ainult selle tõttu kanaema olen, aga minu poeg pole kunagi olnud päris üksi kodus. Mõtlen, et päris üksi ehk näiteks tund aega üksi. Muidugi on juhtunud, et lähen viin prügi välja või käin korra parklas autos midagi toomas-viimas ja väikemees on seetõttu 5-7 minutit üksi. Aga et jääks üksi koju ja päris kauaks – pole veel juhtunud.

 

Loe edasi

Elagu september – peaaegu sügis!

Juba aastaid samastub mulle septembriga kas kooli minek või lasteaia algus või tööle minek. Et puhkus on läbi, vahelduva eduga ilmade poolest ka suvi on läbi. Hakkab järjekordne sügis oma töiste asjatoimetuste poolest.

Loe edasi

Vihmasadu

Meie peres on tunda juba sügisehõngu….

See sügisehõng tähendab seda, et meie peres käis juba nohu külas. 2 nädalat sai poiss lasteaias mängida, siis tuli see lõbus laupäev, kus päeval oli +28 kraadi sooja ja õhtul hakkas sadama, ning järgmise päeva õhtuks oligi nohu olemas.

Eks muidugi on ju lastel tore õues möllata, ja vahet pole, milline on ilm. Eriti tore on muidugi kuuma ilmaga veega mängida või vihmasaju ajal paljalt õues joosta.

See nohu aga rikkus kõik ilusa ära. Nüüdsest pidi panema jalga sokid ning paljalt vihmas jooksmine oli ka lubamatu. Selle asemel sai veeta vanaema juures neli toredat päeva. Hommikuti ikka poiss autosse, vanaema juurde sõit, ning peale tööd poisile järgi ja kodu poole tagasi.

Poisile meeldis vanaema juures väga. Käisid koos vanaemaga isegi tiigi ääres kala püüdmas. Kaevasid kasvuhoonest vihmausse ka kaasa, et ikka kala paremini kätte saaks. Ja saidki kala ka. Poisi lemmiku – ahvena. Oh seda rõõmu jälle. Vahel on rõõmu sõna otseses mõttes pisikestest asjadest. No see kala oli üsna väike veel.

Hambasaaga jätkub

Järgmine hammas, mis juba tükk aega suus loksus, oli ülemine esihammas. Lõpuks loksus ikka üsna korralikult, poiss sai seda keelega isegi tagurpidi keerata. Aga kinni oli veel kõvasti, et igeme seest lahti veel ei tulnud.

Ühel päeval plaanisime aga kinno minna. Juba sättisime end minekule, ja poiss ikka mängis oma hambaga. Kuna meil oli plaan ka enne kino sööma minna, siis palusin tal korralikult seda hammast ikka keerata ja kangutada. Kuidas ta muidu oleks oma toitu saanud süüa. Ei olnud sellest kruttimisest kasu. Varsti aga olimegi söögikohas, kui issi palus sama asja. Et keerutaks veel kohe tugevamalt oma hammast, et kohe varsti tuuakse söök, ja selle loksuva hambaga oleks väga paha süüa. Kõigest paar minutit hambaga mängimist ja sõrmede vahel ta oligi!

Nüüd sai väikemees korralikult oma toitu süüa.

 


 

Olen väikese ühelapselise pere ema, peres kasvab 6aastane poeg. Veidi huvitavamaks võib olukorra teha see, et meiega koos elab ka minu pensionärist ema. Oleme väga ühtehoidev pere ja armastame teha paljusid asju alati koos.

Lilled suvel

Pool suve on mööda läinud….

….ja teine pool suve on veel ees! Alles see oli, kui olin pere ja lähedastega lõunanaabrite juures Leedus, täna aga läheb minu väikemees juba tagasi lasteaeda. Emme-issi puhkus on läbi ja augustist avatakse jälle lasteaed.

 

Nädal aega Leedus olla oli tõesti tore, kõigil oli tore! Kes igapäevast rannapuhkust igatseks, selle jaoks oleks olnud jama, sest ilmad olid sellised +18…+20, vahelduv pilvisus, sekka ka mõned vihmasajuhood. Mõni päev oli ikka päikest ja saime ikka rannas ka veidi olla. Meie jaoks piisas sellest ilmast küll, oli parajalt soe ja parajalt jahe.

Loe edasi

Leedumaal on palju vaadata

Tervitustega lõunast ehk nädal aega Leedumaal!

Lõpuks on käes kaua oodatud puhkus. Lapsel on puhkus lasteaiast, issil ja minul töö juurest. Alates eilsest ehk reedest saame kõik koos olla kaks pikka nädalat. Et mitte aega raisata, pakkisime oma asjad, ja juba eile õhtul jõudsime Palangale – siin peatume järgmised nädal aega.

Meil on selline tore seltskond – 8 täiskasvanut ja 4 last. Täpsemalt mehed, naised, lapsed ja vanaemad. Igasuvine reisimine on saanud traditsiooniks. Oleme käinud autodega Kihnus, Peipsi ääres, Saaremaal. Eelmisel aastal läksime üle piiri – sõitsime Lätti Jurmalasse.

Sellel aastal võtsime ette veel kaugema reisi – nimelt Leetu. Et oleks veel mugavam ja oleksime sõidu ajal ikka kenasti koos, rentisime lausa bussi. Et me aga kõik sinna bussi ei mahu, kuna buss on 9-kohaline, on üks pere ikkagi oma autoga.

Palanga Saulēs Vila – meie kodu

 

Öömajaks on meil üks majake siin Palangas. Põhimõtteliselt asume ranna ääres, ainult väike metsatukk on maja ja ranna vahel. Kõik on väga kena siin. Majas on 2 kööki, mitu-mitu tuba, igal toal on oma vannituba. Kõik elamiseks vajalik on olemas – alates grillsöest lõpetades wc-paberiga.

 

Leedumaal on lahe

 

Kuigi kogu ümbruskond on tõeline turistikas – tundub, et kõik majad on välja üüritud – on lärmi vähe. Tänane hommik aga suutis lausa üllatada – kuskil keegi peab kanu ja kukke. Ärkasingi kuke kiremise peale!

Kuna me oleme ikkagi mitme lapsega, tüdrukud 11- ja 10-aastased ja poisid 6- ja 7-aastased, siis oli meile oluline, et ka lastel oleks siin majas ja õues tegevust. Seekord läks tõesti hästi – on liumägi, batuut, mängumaja, pinksilaud, võrkkiiged. Ka päris pisikestele on siin mõeldud, on olemas nii võrevoodid, söögitoolid kui jalgadega lükatavad autod. Päris pisikesi beebisid meie seltskonnas aga pole.

Täiskasvanutel on ka tore, varsti köetakse meile saun ja bassein valmis – teeme saunaõhtu. Lisaks on olemas grillinurk varjualusega. Veel on olemas hunnik jalgrattaid, nii suuri kui väikseid, kõiki võime soovi korral kasutada.

Merevaigust käevõru

Ega me tegelikult seda tervet nädalat ainult siin majas veeda. Täna käisime tiiru Palanga vahel ja külastasime Merevaigumuuseumit. Ostsime mõned suveniirid. Saime ka veidike vihma. Ilm on küll soe, umbes 18-19 kraadi, aga ei midagi kuuma. Täiesti paras, et ringi trippida.

Järgnevatel päevadel tahame ära käia Nida poolsaarel ja Dinosauruste pargis. Kindlasti vaatame veel kuhugi, midagi.

On tore saada rutiinist välja ja külastada paiku, kus pole enne käinud. Eks muidugi enne reisi tuleb asjad kõik kokku pakkida, kohale jõudes lahti pakkida, aga pärast seda on juba tore ja puhkus võibki alata.

Kel puhkus, minge reisima!

 


 

Olen väikese ühelapselise pere ema, peres kasvab 6aastane poeg. Veidi huvitavamaks võib olukorra teha see, et meiega koos elab ka minu pensionärist ema. Oleme väga ühtehoidev pere ja armastame teha paljusid asju alati koos.

 

Jaanipüha sellel aastal

Meie pere lustlik jaanipüha

Vahel on ikka tore küll, kui on pikad pühad. Saab toredasti aega veeta ja saab ka peale lõbu ja lusti veidi puhata, et siis jälle uue hooga tööle minna.

 

Meie jaanipüha algas kõigil asjaosalistel pooliku töö- ja lasteaiapäevaga. Väikemehele meeldis eriti see, et viisin ta küll hommikul lasteaeda, aga issi tuli järgi juba peale lõunasööki. Ikka eriti tähtis tunne oli tal – sõi kõhu täis, teised hakkasid tuttu sättima, aga tema hakkas kojuminekuks valmistuma.

Loe edasi

Varsti algab lapsel puhkus

Alles siin tundsin muret väikemehe öise probleemi pärast…. Nüüdseks aga on meil napilt kaks nädalat järjest olnud kuivad ööd, ilma rohtude, ilma millegita. Palju kära ei millestki, nagu öeldakse. Aga siiski nüüdseks positiivne algus suvele. Kuu aega veel mängulusti lasteaias ja siis algabki tõeline suvi – ehk puhkus.

 

Ega lasteaiaski tegelikult halb ole, mõned üksikud lapsed poisi aiarühmas puhkavad juba. Enamus siiski käivad kohal. Lasteaias on ju suviti omamoodi tore, õppetööd ei ole ja lapsed saavad lihtsalt mängida, süüa ja magada. Vahel pannakse ka rühmad kokku ja näeb päeval teisi lasteaia sõpru ka, kellega muidu kohtutakse kas valverühmas või hommikuti aeda tulles ja õhtuti koju minnes.

Loe edasi

enurees ehk kusepidamatus

Meie ööd on märjad….

Kui mõtlen oma lapse arengu üle, siis kõik on toimunud ootuspäraselt. Ma ei ole kunagi olnud see kannatamatu ema, kes tuttavate käest, foorumist, või lausa arstilt küsiks, et miks mu laps ei tee seda või toda. Kõike olen võtnud rahulikult, ilma paanikata. Kui tuleb, siis tuleb. Iga asi omal ajal, eksole. Ja mis kõige selle juures mulle eriti meeldib, on see, et iga asi on tulnudki õigel ajal…või veidi hiljem.

Kui meie väikemees hakkas aastaseks saama, see oli siis veidi rohkem kui viis aastat tagasi, ütles mu ema, et kingib sünnipäevaks meile väikese pissipoti. „Nii vana laps peaks juba potil käima ja sinna hädad tegema!“ olid ta sõnad.

Loe edasi

aeg lendab

Aeg lendab, aga rõõmud jäävad?!

Alles olid jõulud… Olid ju?! Aeg lendab ikka väga kiirelt. Vahel mõtlen elust ja olust, ja avastan, et juba on möödunud mitu kuud või mitu aastat. Kellest või millest, see on suhteline.

Alles ükspäev mõtlesin, et juba on möödunud 6 aastat minu poja sünnist. Mis enne tema sündi toimus või kus käisime, nagu õieti ei mäletagi. Nagu uus ajajärk oleks. Püüan meenutada, et kus tol ajal jalutamas või õhtustamas käisime, kui olime veel kahekesi…. Ega väga ei suuda meenutada. Järelikult lapse sünniga sain või saime oma ellu nii palju uusi emotsioone ja tegevust, et kõik, mis eelnes, ei ole enam nii tähtis.

Loe edasi