EV 100 ootuses

Juba ongi käes veebruari keskpaik. Veidi veel ja Eesti Vabariik peab sünnipäeva. Ilus sünnipäev see 100 aastat.

Juba lapsest saati olen olnud väikest viisi Eesti patrioot. Minu vanemad on alati olnud eestimeelsed. Mäletan juba aegade algusest, kui käisime isaga vabariigi aastapäeval kõigepealt varahommikul Toompeal lipu heiskamisel ja pärast paraadi vaatamas. Ema on sellel päeval alati koju jäänud ja teleka vahendusel sündmustele kaasa elanud.

24.veebruaril on alati olnud ka külm ilm ja ega kell 7 hommikul külmas seista ei ole just kuigi meeldiv olnud. Aga sellegi poolest käisime ja olime.

Olin vist 15- või 16-aastane, kui isaga viimati vabariigi aastapäeval käisime. Seejärel jäid käimised mitmeks aastaks ära, sest isa jäi haigeks. Ja lõpuks isa lahkus jäädavalt…

Millalgi aga kohtusin ühe noormehega. Olin siis 19-aastane.  Hakkasime kohtuma siin ja seal. Tekkis mõte, et läheme koos 24.veebruaril paraadi vaatama. Mõeldud – tehtud! Ja et me suures rahvamassis üksteist ära ei kaotaks, jalutasime käsikäes. Sellest ajast saati olemegi koos ja ikka käsikäes.

Tänavu saab meil käsikäes käidud juba 15 aastat. Kui osa rahvast lubab minna selleks päevaks Lätti, siis meie läheme Narva. Teeme paar omaette olemise päeva.

Iga aasta ikka oleme veidi tähistanud. Kui just linnast välja ei lähe, siis kodus kiluvõileiba oleme ikka teinud.

Väikemehe jätame seniks vanaema juurde. Saavad mäele kelgutama minna ja pärast tuppa tagasi tulles kiluvõileiba süüa ning sooja teed juua.


Olen väikese ühelapselise pere ema, peres kasvab 7aastane poeg. Veidi huvitavamaks võib olukorra teha see, et meiega koos elab ka minu pensionärist ema. Oleme väga ühtehoidev pere ja armastame teha paljusid asju alati koos.

palavikuga kodus

Tervitustega laatsaretist – haigused päästsid päeva

Tegelikult on minu laatsaretiajad mööda saamas, vähemalt selleks korraks. Eelmisel kahel aastal on gripp või midagi gripilaadset meie pere rünnanud täpselt jõuluvaheajal ja mul on olnud au kaks aastavahetust järjest palavikus olla. Sel aastal läks õnneks teisiti, vaheajal pääsesime haigustest, kuid kohe peale seda  ründasid meid kohe mitu viirust korraga.

 

Loe edasi

Ilusat uut alanud aastat – väikese hilinemisega!

Eelmise aasta lõpp oli nii kiire, et ma polegi saanud mahti kirjutada. Tegemisi oli päris palju nii tööl kui kodus.  Ja nagu paljud võiks arvata, et jaanuar oli nüüd rahulikum kuu, ei ole see sugugi nii. Vähemalt meie peres. Paar nädalat tagasi oli mu pojal sünnipäev – ta on nüüd 7-aastane! Peale seda toimus mul sõbrannadega väike pidu – sõbranna juubeli tähistamine. Nüüd tuleval nädalavahetusel on ämma sünnipäev… Töö juures läheb ka sama trall edasi – töödel lõppu ei paista.

Loe edasi

Lapsed kelgutamas

Karl sai üheaastaseks!

Ja ongi see meie väike, pisike tita saanud juba üheaastaseks! See aeg on läinud kiirelt – päevad on pikad, aga aasta ikka väga lühike.

Loe edasi

Magama ei taha jääda

Mina ei taha veel magama jääda …

Minu lapsed ei ole just erilised kuldmagajad. Mu noorem oli, kaks kuud. See oli ilus aeg, vanuses 2 k – 4 k. Siis ma ei julgenud sõpradega väga rääkidagi, kui nood küsisid, et kuidas siis magamatusega lood on, ma olin täiesti välja puhanud.

Loe edasi

Ema ja isa võitlevad lapse armastuse ja populaarsuse pärast ise seda teadmata…

Lapsevanemaks saades olin ma tavaline inimene, kes käitus vastavalt emotsioonidele ja mõtetele. Tegin, mida tundsin, ja viisin ellu enda mõtteid. Nüüd aga olles üle 4 aasta teadlikkust ja joogat praktiseerinud, olen avastanud huvitava fenomeni: EMA JA ISA ON KONKURENDID.

Loe edasi

Soodustuste saamiseks tuleb kõvasti paberit määrida

Aitäh, sotsiaalkindlustusamet (SKA), et teed puudega inimese elu keerulisemaks!

Muud ei oskagi kosta. Puudega inimestele on ette nähtud abivahendite ostmiseks teatud soodustused. Vist eelmise aasta alguses natuke omaette porisesin, kui tuli täita järjekordne avaldus sotsiaalkindlustusametile (SKA), et saada lapsele mähkmete pealt lisasoodustust, kuid tegelikult olin tulemusega rahul, sest teatud määruste muutuse tõttu oli nüüdsest võimalik saada varasemaga võrreldes suuremale hulgale mähkmetele soodustust.

 

Loe edasi

Kõne hakkas arenema

Lapsel on kõneprobleemid! Mida teha?

Minu kolmel lapsel on kõigil olnud kõneprobleemid. Olen kulutanud logopeedide uksi ikka korralikult. Kolmas laps aga osutus tõeliseks õpetajaks ning isegi paljud logopeedid laiutasid käsi… Ka nende kogemusest puudusid sellised probleemid, mis esinesid väikesel Liisul.

Loe edasi

tita juba 11 kuud vana

Karl sai 11 kuud vanaks

Üks väike võlg on veel eelmisest aastast likvideerida – nimelt sai Karl ju 25. detsembril 11-kuuseks ja sellest on veel jutustamata. See kuu möödus suuresti haiguste tähe all, mis ometi ei takistanud Karli usinasti edasi arenemast. Kükki-püsti on põhiline ärkveloleku tegevus, kõik toad on vaja endiselt läbi roomata ja seltskonnalõvi on ta meil ka.

Loe edasi