Süüdistamine ja karjumine on halvad viisid aidata last

Kuidas suhelda stressis lapsega?

Koolitaja ja pereterapeut Tiina Teska nimetab 5 levinud suhtlemisvõtet, mille kasutamist võiksid lapsevanemad vältida või piirata, kui näevad, et laps on mingil põhjusel stressis või ei tule olukorraga toime.

 

Loe edasi

laps toolil

Kuidas mõjub lapsele nurka saatmine?

Aja maha võtmine ehk lapse näiteks nurka üksi rahunema saatmine on samuti karistamine. Laps võib tajuda üksijätmist hülgamisena. Erinevalt vanema ootusest, et „toolil“ olles oma pahategude üle järele mõeldakse, ei ole laps selleks suuteline. 

 

Rahunemist ja põhjus-tagajärg seostest arusaamist õpetab lapsele täiskasvanu. Vanema juuresolekul rahunemine on turvaline ja annab lapsele palju suurema õppetunni, kui üksi oma tunnetega olles. Vanema reaktsioonid on lapsele tagasisideks.

Loe edasi

laps kardab kolle

Mida teha, kui laps kardab pimedust?

Kui sinu lapsel on raskusi uinumisega, sest pimedus tundub talle nii kohutav, katsu rahustamise kõrval ka välja selgitada, mis on lapse hirmu põhjus, soovitab psühholoog ja loovterapeut Õnne Aas-Udam.

 

Loe edasi

Kuidas saada laps pesema?

Kuidas kujundada lapses häid harjumusi?

Olgu see siis juuste kammimine, pesemine või puhaste riiete valimine – nende harjumuste kujunemise vastutus on lapsevanemal. Hästi toimib reegel – mida varem alustada ja järjekindlam olla, seda parem on. Küll aga võiks arvestada, et vahel lastele need tegevused kohe üldse ei meedi. Mida teha, kui neid toiminguid saadab kisa või protest?

Loe edasi

Paarisuhte õnnestumiseks tuleb osata suhelda

Paarisuhte ABC: teist kuulamata ja empaatiata ei lahenda me ühtegi konflikti

“Miks on nii, et kaheksandaks eluaastaks õpime selgeks, kui palju on 6 + 2, kuid täiskasvanueas puuduvad meil sageli lihtsadki teadmised, kuidas suhtes olla ja endast rääkida?” küsib Imago suhteterapeut ja koolitaja Kadri Sakala. 

Loe edasi

Paha last ei ole olemas

Kas laps on paha?

Pereterapeut Meelike Saarna ütleb, et paha last ei ole olemas. Ükski laps ei kiusa oma vanemaid ega soovi neid oma käitumisega endast välja viia, nagu vanemad sageli ekslikult arvavad.

 

Sagedasti kuulen vanemaid hädasolekut oma lapsega kirjeldamas järgmisel moel: ma ütlen lapsele esimesel paaril korral ilusti rahulikult, et korista oma mänguasjad kokku, viiendal korral juba tõstan häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistan või annan laksu.

Loe edasi

Kaaslane on loomult sulle sarnane

Kaaslane on meile sarnane inimene

Kuigi vahel öeldakse, et vastandid tõmbuvad, ei pea see paika. Partneriks valime endale hoopis sarnase loomuga inimese. Miks tõmbab sarnane sarnast, selgitab pere- ja paariterapeut Sille Õun.

Loe edasi

Paarisuhte nimel tuleb vaeva näha

4 peamist paarisuhte rikkujat

Uuringud näitavad, et 90% tõenäosusega lähevad lahku need paarid, kes pikema aja jooksul kasutavad teatud suhtlusvõtteid, mida paariterapeut dr John Gottman nimetab „ 4 ratsanikuks“. Neid paarisuhte rikkujaid saab aga hea tahtmise korral vältida.

 

  1. Kriitika

Kui sulle miski ei meeldi, siis kritiseerid partneri isikut ja kasutad sina-sõnumeid (“sa oled nii isekas“). Sa annad igati mõista, et probleem on TEISES inimeses.

Selle asemel võiksid rääkida enda tunnetest ja vajadustest ning tuua välja käitumised, mis sind häirivad. Selleks kasuta mina-sõnumeid („Ma soovin ka veidi jäätist, kas me võiksime seda jagada?“).

Loe edasi

Püsisuhet luues mõjutab meid minevik

Kas ma kardan luua püsisuhet?

Kas sulle tundub, et sa ei suuda ühelegi inimesele õieti pühenduda või pole sa seda õiget veel lihtsalt leidnud? Püsisuhte foobia põhjustest räägib pere- ja paariterapeut Sille Õun.

Loe edasi

Kuidas laps saaks oma vanemaid usaldada?

Kas su laps saab sind usaldada?

Kui laps saab sind usaldada „väikestes“ asjades, tuleb ta sinu juurde ka oma suurte muredega. 5 nõuannet, mis aitavad usalduslikule suhtele kaasa.

Laps ei tule oma ema-isa juurde lihtsalt ütlema: „Ma tean, et sa tahad, et ma saaksin koolis ainult parimaid hindeid ja mul on võimalus homses testis spikerdada – mida ma peaksin tegema?“ või „Ma olen buliimik.“ Et lapsed räägiksid olulisi asju, peavad vanemad usalduse ära teenima. Aga mida teha, et nad võiksid sind usaldada?
Loe edasi