Entries by Kadri

Ootust täis oktoober

September venis nagu tatt põletikulise nohu korral. Algust olime nii kaua oodanud, on meil ju värske koolilaps peres, lõpp ei tahtnud aga kuidagi tulla. Ja kui tuli, tõi kaasa viirused ja vihmased ilmad. Nagu sügisel kombeks vist. Kuid ühte erilist ootust jagub mul veel mitmeks kuuks…

Ja tuligi see sügis oma kümne murega…

Suvel sügist oodates olin ootusärevust täis. Kõik pidi ju muutuma, laps läheb kooli, mina ülikooli. Maamajal peaks sügiseks katus peal olema, kujutasin ette, et hiljemalt suve lõpus aitan mehel voodrilaudu rootsipunaseks võõbata ning jõuludeks on ka ahi sees. Oeh, elu tundus kulgevat uut ja huvitavat rada pidi. Kuid tundub, et olin end taaskord unelmatega üles […]

Kolm koolilast ja viiese viha

Eelmine nädal saigi läbi! Uuhh! Millised muutused, millised väljakutsed ja draamad. Paljudesse peredesse toob 1. september kaasa esimest korda kooli mineva lapse, mõnel isegi mitu, kui tegemist on näiteks kaksikutega. Meie peres läksid kooli aga kaks lapsevanemat ja üks laps. Järele jääb veel üks viiene ja kass, ju nemad peavad siis kodu korrashoidmisega seni hakkama […]

Puhkuse viimased päevad ehk kuidas üks õige naine kõigega ise hakkama saab

Kaks päeva pärast esimest septembrit möödunud nädalale tagasi vaadates tundub selle algus olevat kaugete mägede taga. Ju üleeilse päeva sündmused ja meeleolud on nädala alguse ära varjutanud… Ei pea vist ühelegi lapsevanemale, kes kunagi oma esimese lapse on pidanud kooliteele saatma selgitama, mis tundeid see tekitab. Aga alustame algusest.  

Elust maal, illusioonideta

Eelmist postitust kirjutades olin linnas ja õhkasin maaelu järele. Seda postitust kirjutades olen maal ning unistan linnakorteri mugavustest. Selline see inimene on, kunagi ei saavutata tõelist rahulolu ega õnnetunnet. Alati on kusagil mujal parem, kusagil, kus mind ei ole.

Meie oma koht maal

Käes on suve viimane kuu. Kuigi see on kurb, ei ole ma lootusetult õnnetu – minu pikem puhkus on alles ees. Kuna meie pere vanim laps alustab sügisel kooliteed, jagasime augustikuu mehega pooleks, et laps enne suurt elumuutust veidi puhata saaks – päriselt puhata, eemal linnakärast ja korteri kitsikusest, olla maal, päris oma maakohas.

Plaanimajandus abielupäästjana

Mu abikaasa on öelnud, et meie perel on kombeks omada viisaastaku plaane ning neid kolme aastaga täide viia. Minu magistriõpingud, ühise kodu ostmine, abielu ja laps – aga palun, kolme aastaga tehtud. Teine laps ja uus kodu – aga palun, jälle kolme aastaga tehtud, isegi kahega, kui täpne olla.   Sellele järgnes kahe aasta pärast […]

Puhkus? Puhkus! Mis puhkus? Puhkus.

Igal aastal ootan ma puhkust kui Issanda hingeõnnistust. Juba suvepuhkusele eelneval sügisel unistan sellest, kuidas lastega mööda Eestit ringi sõidame, telk, tekid ja madratsid pagasnikus, igal päeval uus siht ja uued kohad. Kujutan ette, kuidas veedame sumeda suveöö kuskil mõnusas männimetsas, grillime vorstikesi ja tapame sääski.   Eriti tore on ette kujutada telkimisele järgnevat päeva, […]

Tasakaalu habras joon

Mõõdukus ei ole kunagi mu vooruste hulka kuulunud. Ikka on mul olnud kombeks asjadega üle pingutada, olgu selleks siis hea vein, mõnus juust, armukadedus või … töötamine. Ei pea just meditsiiniharidusega olema, et aru saada kogu selle loetelu paratamatutest tagajärgedest mu tervisele, nii füüsilisele kui vaimsele. Tasakaalu on raske saavutada…   Juba pea 10 aastat […]