Üksikema toetus pole aastaid kasvanud

Sotsiaalkaitseministri jõulusõnum: üksikvanema toetus ei tõuse

Uus sotsiaalkaitseminister Kaia Iva soovitab vallasvanematel kaaluda teise vanema tuvastamist, sest 17 aastat 19 euro juures püsinud üksikvanema lapse toetust pole kavas suurendada.  „Kas me oleme need inimesed, kes küsime näljaselt lapselt ta isa nime, enne kui leivatüki ulatame?“ pärib selle peale üksikema.

Portaal Minu Pere küsis sotsiaalkaitseminister Kaia Ivalt arvamust 19 eurose vallaslapse toetuse kohta, sest Üksikema blogipostitustes ilmnes suur vaesus, mis ohustab täiesti üksinda oma last kasvatavaid üksikvanemaid.

Minister Iva ütles, et iga elu lugu on eriline ja igal valikul omad põhjused, kuid lapse oluliseks õiguseks on tema identiteet, sh teadmine oma mõlemast vanemast.

„Võib kõlada rängalt, aga arvan, et vallasvanem peaks tõsiselt kaaluma teise vanema tuvastamist (vajadusel kohtus), eelkõige LAPSE ÕIGUSE tõttu teada oma päritolu. Aga on ka võimalik nõuda teiselt vanemalt elatist ja 2017. aastal alustab tegevust elatisfond, kus riik maksab võlglase eest elatist ja nõuab selle ise teiselt vanemalt sisse.“

Kaia Iva tõdes, et valitsusel pole kavas suurendada vallaslapse toetust. „Küll aga saab/peab hädas olles abi küsima kohalikust omavalitsusest. Vahel pole vaja toetust, vaid hoopis mõnd teenust (või mõlemat), tasub uurida. Kusjuures Rootsis tuleb tuvastada isegi spermadoonori kaudu tekkinud isadus (ei teki ülalpidamiskohustust, kuid teatakse oma sugulusest). See on mõtlemise koht.“

Mis on selle toetuse mõte? Mille jaoks seda makstakse ja just sellises juba seitseteist aastat kivisse raiutud summas?

Üksikema blogi autor märgib, et vallaslapsi on erinevaid. Enamik laste majandusliku toetamise juhtusid laheneb isa-kande nõudega lapse sünnitunnistusel ja seejärel abivajaduse korral kas kohtus elatise määramisega või riigi tagatava elatisabiga. Mõnedel erijuhtudel ei saa lapse isadust tuvastada: isaks on anonüümne doonor, isaks on lahendamata seksuaalkuriteo toime pannud isik, isa on teadmata muul põhjusel.

Neil juhtudel saab laps 19 eurot kuus. Tal ei ole õigust ei elatisele (kohtus mõistetav alampalgaga seotud miinimum 215 eurot kuus), riiklikule elatisabile (100 eurot kuus) ega toitjakaotuspensionile (keskmiselt 190 eurot kuus). Ehk – tegelik isata laps saab viis kuni kümme korda väiksemas summas toetust kui laps, kellel isa ja kogu isapoolne suguvõsa olemas.

Ärme jagame lapsi kastidesse selle alusel, kas neil on sünnitunnistusel isa kirjas või mitte.

Üksikema küsib ministrilt: „Ema asi ja otsus? Kas paaride korral ei ole koguni kahe vanema otsus saada laps, ometi tuleb riik appi, kui üks vanemaist osutub hoolimatuks? Meil on praegu isata lapsi, keda riik toetab väiksemas summas, kui on oma lapsed hüljanud vanema laste elatisabi.“

Ema leiab, et erijuhtudel (tuvastamata isadus, noorelt surnud teine vanem ja sellest tulenevalt väga napp toitjakaotuspension) peaks lapsele tagatud toetus ühes kuus olema vähemalt võrdne riigi tagatava elatisabi määraga – 100 euroga. „Ärme jagame lapsi kastidesse selle alusel, kas neil on sünnitunnistusel isa kirjas või mitte. Või kas me oleme need inimesed, kes küsime näljaselt lapselt ta isa nime, enne kui leivatüki ulatame? Miinimumprogramm oleks selline tugi lapse väikelapseeas, kui riik esialgu muud ei suuda.“

Üksikvanema lapse toetus on püsinud ühesuurusena (19 eurot)  juba 17 aastat ja seda ei ole korrigeeritud isegi ostujõu muutust arvestades. „ Mis on selle toetuse mõte? Mille jaoks seda makstakse ja just sellises juba seitseteist aastat kivisse raiutud summas?“

 

Teised abistavad lahendused 

Veelgi enam – kui üksikpensionäridele on meil keskmise pensioni maksuvabastus ja järgmisest aastast kord aastas makstav üksikpensionäri toetus, siis üksi last ülal pidavale vanemale ei ole mingeid maksusoodustusi.

„Kui “vallaslapse toetust ei tõsteta”, võiks mõelda vähemalt sellele, et riik loobus esimese lapse tulumaksutagastusest. Just see oleks vallasemasid kõige enam aidanud, sest enamik neist käib tööl ja enamikul neist ongi ainult üks laps. Kui ei soovi isata lapsi toetada, siis võiks emadele vähemalt suuremal määral kätte jätta nende välja teenitud palga, et neil oleks mõtet tööl käia ja nad saaksid ise toime tulles oma lapse üles kasvatada,“ leiab Üksikema.

Tähelepanu peaks pöörama ka üksikvanema töötamisvõimalustele.  „Iga tubli ema saab oma lapse kasvatamisega hakkama, kas või hambad ristis. Probleem on lapse väikelapseeas, mil laps vajab hoidu. Enamik tööjõust ei käi meil tööl kellast kellani, just teenindussektoris ja tootmises on graafikuga töö. Lastesõimed, -aiad aga on avatud kindlatel kellaaegadel. Üksikvanem, kes käib tööl madala palga eest ja kelle tööaeg ei kattu lasteasutuse lahtioleku aegadega, peab tellima lapsehoiu turuhinnaga. Selles konkureerib ta täisperedega ega saa endale lapsehoidu lubada.“

Siin saaks kaaluda abistavaid meetmeid, nagu doteeritud lapsehoid lasteaiavälisel tööajal, osalise tööaja soodustamine maksupoliitiliste meetmetega jt.

Ja lõpetuseks: Minu Pere ei avaldanud Üksikema blogi selleks, et taotleda talle annetusi, kuigi täname kõiki abipakkujaid südamest. „Soovin anda hääle emadele, kes on väikelapsega üksi ega saa ennast palju aidata, kuni laps on veel väike ja vajab hoidmist,“ ütleb Üksikema.

Kaalumisel on üksikvanemate lapsi eriliselt toetava MTÜ loomine, kõik huvilised on oodatud selle kaudu panustama.

 

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar