Lapsevanemad peaksid oma lapsi kallistama ja hellitama mitu korda päevas

Laps vajab 12 kallistust päevas

Laps, keda ema palju puudutab ja hellitab, areneb hoolivamaks inimeseks, on näidanud viimased teadusuuringud. Laps vajab kindlasti ka ühte tugevat kiindumussuhet, milleks on tavaliselt suhe emaga.

Psühholoog Jens Braueri juhtimisel eelmisel aastal tehtud uuring näitas posiitivset sidet ema puudutuste ja lapse varajase sotsiaalse arengu vahel.

Lastel, keda nende ema 10minutilise mängu ajal korduvalt puudutas, oli rohkem aktiveeritud aju sotsiaalse arenguga seotud osad, mis mõjutavad näiteks empaatia väljakujunemist, oskust vaadata asju teise inimese perspektiivist.

Seega võib järeldada, et laps, kes saab oma emalt palju armastavaid puudutusi, on tulevikus teiste suhtes hoolivam kui see, keda ema puudutab vähe.

Ka loomade uurimine on näidanud, et ema puudutused mõjutavad tähtsate ajuosade arengut, näiteks seda, kuidas aju reageerib stressile. „Selle kõige valguses on mõistlik oletada, et puudutused mõjutavad oluliselt inimese arengut,“ tõdes teadlane.

Kas on võimalik oma last liiga palju hellitada ja kallistada? Vaevalt. Ameerika pereterapeut Virginia Satir järeldab teaduse poolt avastatust: „Me vajame neli kallistust päevas selleks, et ellu jääda. Kaheksa selleks, et säilitada tasakaal ja 12 selleks, et kasvada.“

Laps vajab tugevat kiindumussuhet

Juba 1950ndatel tähendas Briti psühholoog John Bowlby, et lastel, kes kogesid vähest kontakti oma emaga, arenesid hiljem psühholoogilised probleemid.

Bowlby huvi laste arengu vastu ei olnud juhuslik. Tema enda ema ei tegelenud eriti oma lastega, sest arvas, et liigne hellitamine ja tähelepanu rikub nad. Väike John kiindus oma hoidjasse, kes oli soe ja hoolitsev, ning elas oma esimese suure kaotuse üle nelja-aastaselt, kui lapsehoidja perekonnast lahkus.

Bowlby sõnastas kiindumusteooria, mille järgi lapsel peab olema üks primaarne kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam ja kvaliteetsem. Tavaliselt on see suhe emaga, kes peaks pidevat hella hoolitsust jagama oma lapsele vähemalt esimesed kaks aastat, kuid parem kui ta teeb seda 2,5-3 aastat.

Kui kiindumussuhet pole, see katkeb või on häiritud esimese kahe eluaasta jooksul, kannatab laps pöördumatute pikaajaliste tagajärgede käes. Risk selleks on isegi kuni 5aastaseks saamiseni.

Kui lapsel puudub selline turvaline suhe, tekivad tal tunnetuslikud, sotsiaalsed ja emotsionaalsed raskused, mis võivad suurendada tema agressiivsust, vähendada intelligentsust, tekitada depressiooni jne.

Suhe oma esmase hooldajaga annab lapsele terveks eluks sisemise töömudeli, mille kaudu ta mõistab iseennast ja teisi ning see juhib tema tundeid, mõtteid ja ootusi edasistes suhetes. Suhe emaga on justkui järgnevate suhete prototüüp, leidis Bowlby.

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar